Nagu enamik minu tripid tulevad spontaanselt nii ka tiir Paukjärvele. Kena päev, koer tahab jalutamist, hing ihkab vabadusse ja uus auto proovimist. Nii siis jälle kollane Regio atlas ette ja... hmm mida mu hing ihkabki? Männimets ja Kõrvemaa - Paukjärve siis ehk?!
Anijalt läbi sõites hakkas vahva matsakate postidega säravvalge maja tee ääres silma. Olin käinud küll Anija mõisaga tutvust tegemas, aga see maja on peahoonest natuke eemal. Huvitav, mis otstarbega see maja küll oli: postijaam, kõrts vm. Nüüd paistab olevat eravalduses ja mingeid tutvustavaid silte ka ei ole. Hilisem netis surfamine väidab, et see maja on olnud moonakatele. Igatahes asub selle lähedal veel teinegi samuti eraomanduses olev vana meierei, mis ka esmapilgul paistab oma suuruse tõttu pigem viinaköögi moodi olevat.
 |
| Anija mõisa moonamaja |
Kõrvemaal Pukjärvele lähenedes tuleb esmalt ületada Soodla jõgi. Siin vähemalt on viisaka laiusega sild selle tarbeks. Ilm on võrratu, õhus on tunda kevade lõhna. Võsaülased on katnud metsaalused.
 |
| Sild üle Soodla jõe |
 |
| Võsaülaste õitseaeg |
 |
| Porosamblik |
Liivane autolaiune teerada viib matkarajal edasi (auto jäi muidugi parklasse). Maastik mõnusalt reljeefne ning kaetud sambla ja samblikute mätastega, lisaks noorte mändide rohetav loor ning sihvakate mändide oranžikas koor. Lisaks päikese ergastavad laigud. Võluv värvide mäng!
Meie otsustasime valida vastu päeva liikumissuuna. Kirjade järgi pidi teeraja pikkus 5 km olema, aga tundub, et me venitasime selle ise kusagil pikemaks. Sellest pole muidugi lugu, sest ilm oli nauditav. Seega meie teerada möödus lisaks Kaasik- ja Ümarjärvedest. Selliseid armsaid metsajärvi nähes tuleb mul alati vastupandamatu soov neis ujuda ja kui ilm selleks jahedavõitu, siis mõtlen, et suvel tulen kindlasti.
Ümarjärve äärest leiab ühed betoonist varemed, mis olevat kuulunud Soome aukonsulile Emil Vestensenile. No see on alles koht suvemaja jaoks!
Lisaks olevat Emili naine lähedal asuvast külast pärit ning Anna prototüübiks A.H.Tammsaare romaanis "Kõrboja peremees". Üldse arvatakse, et Paukjärve looduskirjeldused on kasutuses "Kõrboja peremehes". Ka sama filmi võtteid on seal filmitud.
 |
| Emil Vestenseni suvemaja jäänused |
 |
| Nii palju suundasid! |
Vahepeal oli suur lai metsatee kitsamaks rajaks läinud ning peagi saabus Paukjärv ise. Päris suur ja sopiline järv teine ning isegi üks saareke leidub seal. Suurimaks sügavuseks on lausa 11m, vesi on selge ja kalda põhi näib liivane olevat. Esimese Vabariigi aegu olevat siin Noorte Meeste Kristlike Ühingu- ja hiljem pioneerilaager olnud. Sellest ajast järve ääres ka mõned puhkemaja betoonpostid püsti ja huvitav astmestikuga 8-nurkne lõkkeplats.
 |
| Ilmselt piirikivi |
 |
| Rajamärgid |
Paukjärve vaatetorn asub ise kõrgemal oosi otsas. Ühele poole jääb laiuv Kõnnu Suursoo (tegelikult siis raba) ja teisele poole Paukjärv. Selle torni otsast mitte ei näe ainult kaugele vaid saad osa võrratult kaunist eriilmelisest maastikust. Usun, et siinne vaade on iga 4ja aastaajaga võrratu.
 |
| Kõnnu Suursoo |
 |
| Vaade tornist Paukjärvele |
 |
| Paukjärve vaatetorn |
Torni juurest oosist alla minnes ongi tegelikult see kuulus laagriplats ja huvitava kujuga lõkkease. Autoga on ühed nautlejad sinna kusagilt juurde sõitnud ja einestavad ning naudivad seltskonda värskes õhus. Rahvast rajal ikka liigub, aga õnneks ei ole liialt palju, et tekiks linnatänava tunnet.
Järve ääres panen pilgu peale, et ujumiseks sobilikke kohti on mitmeid.
 |
| Viguriga puud |
Matkateed jätkates jõudsime tee ristumiskohta, kus mõned tunnid varem olime teekonda alustanud. Meie saime küll oma raja pikkuseks 8km, aga see oli tõeliselt suurepärane päev, hariv nii ajaloo kui looduse poolest.
