Rattatrip Kadriorg - teletorn - Rohuneeme
Oli imeilus suvepäev. Väsitav tantsu- ja laulupeo ralli oli just lõppenud. Aeg veidike perega lõõgastuda ja mis selleks ikka parim viis, kui väike trip ette võtta. Kuna tantsupeol osalejate paketis oli ka teletorni külastuse kampaania ning me polnud seal seni veel käinud, siis miks mitte rattaga sinna minek ette võtta?!
Nii siis sihiks teletorn!
Sinna jõudmiseks väntasime Peetrist läbi Sikupilli, et Tallinna alumise majaka juurest Kadriorgu minna. See vahva natuke pontsakat kirikut meenutav tuletorn on üks liitsihtidest. Teine ehk ülemine on natuke kaugemal.
Igatahes saab sellele punasele majakesele kenasti juurde. Lapsed turnisid mõnuga tule akna all oleval redelil. Ja milline vaade siit avaneb!
 |
| Tallinna alumine majakas |
Seal samas kõrval on uus Eesti kunstimuuseum KUMU oma kaunilt huvitava ovaalse arhitektuuriga. Vot sinna sisse polegi veel jõudnud.
 |
| Kumu |
Alumise tuletorni juurest alla Kadrioru parki viib järsk munakivi tee. Ekstreemsusi me oma retke algul kohe harrastama ei hakanud ja rattad tuli käekõrval sealt alla talutada.
Kiiret polnud meil kuhugi, seega nautisime kõike, mis teele jäi. Kaunis Kadrioru roosiaias oli kohustuslik õite ilu nautimise paus. Kõige rohkem köitis mind kollane roosisort, mille õied on eri värvuses sõltuvalt õie vanusest. Noored roosi nupsukesed olid pea oranžid, värsked õied tume kollased ja mida vanemaks õis jäi, seda valgemaks värvusid kroonlehed. Nii et ühel põõsal lausa 3 värvi. Fantastiline!
 |
| Eri vanuses õied on erinevat värvi |
Meeletu palavus ajas meid purskaevu juurde nägu ja käsi veega kastma, siis vajasid varbad ka jahutamist ja nii need lapsed sulpsasidki purskkaevu passeini. Minu arvates oli see täiel rinnal päeva ja Kadrioru nautimine.
 |
| Palavusest purskaevus jahutamas |
 |
| Ahh, milline rooside võluaed! |
Kiskusime end siiski sellest naudingust lahti ning vurasime edasi lossi veekanaleid uudistades Katariina lossi juurde. Selle ilu tunnistanuna võtsime suuna teletorni poole mööda mereäärset promenaadi.
 |
| Kadrioru veekaskaadid |
 |
| Katariina loss |
Kuna botaanikaaeda oleme väisanud, siis sel korral sõidame sellest lihtsalt mööda. Teletorn on peale renoveerimist uhke pikakäigulise sissepääsu saanud. Lahe on pead kuklasse ajades vaadata kuidas pilved sõuavad tornist mööda, tekitades tunde, et torn kukub hoopis ümber.
 |
| Teletorni uhke sisenemine |
All korrustel tuleb esmalt teletööd harjutada diktori puldis ja alles siis saab kõrgustesse lennata lifti abil. Mulle meeldib alati vaadata kõrgel kaugustesse ja nuputada hooneid/torne, mis ja kus need on. No ja siin seda nuputamist jagus!
All laius botaanikaaed oma palmihoonega.
 |
| Botaanikaaed teletornist vaadatuna |
Ja muidugi need popid aknad põranda sees. No vaadata just midagi muud pole, kui iseenda kõrgel asumist, aga kõditavalt kõhe ikkagi.
Tornist alla naasnuna ei tahtnud kuidagi mõnusat päeva lõpetada paljalt koju sõiduga. Sättisime ninad hoopis Rohuneeme ranna poole, kus me sügisel ratastega seigelnud olime. Seal jäi üks pisike liivaranna riba silma. Nii me siis võtsime seal liiva-, õhu-, päikese- ja veevanne, mille saatjaks laste ehitatud liivast arhitektuurilised skulptuurid.
 |
| Uhke liivaloss Rohuneeme rannas |
Tagasi teel unistasime vatistes pilvelossides elu üle. Rändasime vähe teist teed ning müttasime kloostri taga metsas.
 |
| Pilvemaailm |
Olles käinud uues kloostris ühel koolitusel on mul veidi aimu sealsest elust. Möödudes Püha Brigita kloostrist kangastusid pühad õed silme ette ja nende üks ja ainuke püha isa.
 |
| Pirita kloostri varemed |
 |
| Uus Püha Brigita klooster |
Tagasi teel tegime peatuse Kadrioru rannas, kus olime tunnistajaiks suurele gruiisilaevale sadamas, tihedale laevaliiklusele ja purjekate treeningutele.
 |
| Kadriorus rannas |
Fantastiliselt erakordne meeldejäävate emotsioonidega päev oli, kus aeg täielikult seisis paigal.
