Paunkülas järvest järveni
Minu sees kasvab kohe meeletu rahutus, kui ma pole saanud hulgal ajal kusagil matkamas või mõnd uut kohta avastamas käia.
Igaks elujuhtumiks oli seljakotis kaasas prinditud kaart kuid tegin ka telefoniga raja alguses infotahvil olevast kaardist pildi. Egas muud kui rajale. Kohe tuli hakata mäest üles rühkima, siin peaks kaardi järgi hästi reljeefne pinnas olema. Natuke maad kõnnitud, kui silm tabas põõsaste vahel ühe ehitise. Astusin lähemale uudistama. Mingi kuuri taoline varjualune, kus siis laud pikkade toolidega, ees parajalt suur tantsuplats. Ei jätnud erilist muljet ja jätkasin oma teed. Rada oli tõesti juba algusest peale üles alla.
 |
| Paunküla matkarada |
Esimesed võsa vahed tempokalt läbitud, algas kenake männimets. Juba haaras silm esimest järve, millel nimeks Suur-Kaksjärv. Järvele viis vana ja üsna viletsake purre kuid muidu armas ja kutsub ujuma küll. Suur-Kaksjärv peaks olema üks Eesti punasema veega järvi. Seal samas natuke enne kallast oli ka lõkkeplats ja onn mändide all, kus katuse serva all laud toolidega ning vaheseina taga magamiseks lavatsid. Väga mõistlik minu meelest matkalistele.
 |
| Purre järveveele |
 |
| Suur-Kaksjärv |
 |
| Tee lõkkeplatsilt järve äärde ja matkaonn |
Nüüd hargnes tee 3ks. Valisin algul keskmise, aga see viis katkise laudtee otsa, mis kaardi järgi minu valik polnud, sest muidu oleks mul paar järve vahele jäänud. Olin siis otsustanud Paunküla 9st järvest 7 oma ihusilmaga üle kaeda. Selline huvitav orienteerumine ja järvede otsimine annab minu silmis kohe matkarajale lisaväärtust juurde.
Keerasin tagasi ja otsisin järve äärt mööda minema pidavat rada. No jah, kui siiani oli rajamärgistus väga ok punaste täppidega ja puha, siis nüüd olid need kadunud ja ilmusid aegajalt õrna, vana ja kulununa välja. Kuigi kaardi järgi ja sissetallutud rada ju kulgeb siit. Aga seda põnevam on orienteeruda.
Keerasin tagasi ja otsisin järve äärt mööda minema pidavat rada. No jah, kui siiani oli rajamärgistus väga ok punaste täppidega ja puha, siis nüüd olid need kadunud ja ilmusid aegajalt õrna, vana ja kulununa välja. Kuigi kaardi järgi ja sissetallutud rada ju kulgeb siit. Aga seda põnevam on orienteeruda.
 |
| Vana ja väsinud laudtee |
Nüüdseks olin ma loodusega kohanenud ja hakkasin ka detaile märkama. Milline sammalde ja samblike võlumaailm siin on! Puud oleks nagu härmas samblike all. Ühe oksa küljes suutsin ma tuvastada 4 erinevat sorti ja minu lemmik neist on ikkagi habesamblik. See oleks nagu soku habemed riputatud puu otsa. Siin kandis oli õrn lumekirme maas, mis nüüd plusskraadidega sulama hakkas ja puuokste otstesse pärlendavate piiskade mängu moodustas. Kui oskad märgata, siis on ka hallil ilmal omad võlud.
 |
Väike-Kaksjärve ümber läks lausa rada kus järsku olid täpidki erksamad, kuigi mina pidin ära vasakule keerama, marssisin ma esialgu hoogsalt mööda järve äärt edasi. Ja hea oli, sest nägin väga uhket viguriga männipuud. Selle peale meenub mulle jälle vana hea jaapanlastest turistide nali Eesti rabas: "Kui palju inimesi teil seda bonzai parki hooldab?"
 |
| Väike-Kaksjärv |
Ok selleks, et oma plaani võetud rada jätkata, pidin natuke maad tagasi minema ja kraavi juures teise suuna valima. Nüüd läks maastik künklikumaks ja kaunis männik asendus võsa ja segametsaga. Pean mainima, et väga räbune on metsaalune ehk palju maha murdunud puid põõsaid. Ma nüüd ei teagi, kas oleks õigem hooldada ja metsaalused vähegi puhtamad hoida või on loodusele kasulik, kui puud huumuskihiks mädanevad?
Igatahes vahvaid samblikepuid jagus ikka ja veel rohkelt mu teel.
Igatahes vahvaid samblikepuid jagus ikka ja veel rohkelt mu teel.
Leidsin ka ühe metsahaldja. Ausõna, puu oli niimoodi sammaldunud, et üks oks oli ninaks ja teistest oksakohtadest ning lohkudest moodustus ülejäänud nägu, silmad, suu ja isegi kõrvad. Vahva sell selline! Üldse leidsin sellelt matkarajalt palju nägude või kehadega huvitavaid tegelasi.
 |
| Metsahaldjas |
 |
| Kõik võimalikud näod ja kujud |
 |
| See pilt keera oma kujutluses tagurpidi :) |
Ühes oosis oli isegi mu koolitööks vajamineva raudosja koloonia. Noppisin mõned varred kaasa. Raudosi on ainuke osjalistest, mis läbi talve leitav. Vanarahvas olevat seda poti küürimiseks kasutanud tema kareduse tõttu.
Raja kõrval leidus üks vana ja väsinud loomade söödamaja ning hulgaliselt linnu pesakaste, millest ainult 1 oli kasutuskõlblik. Kahju vaadata sellis kaduvikku kulgevat olukorda. Kas siin siis metsamajandamist enam ei toimu ja metsavahti polegi?
Millalgi keeras tähistamata tee Kootsjärve suunas, aga minul oli plaani võetud järved üle vaadata, mis võimalikult matkatee lähedal ja saab ringiratast läbitud. Seega Kootsjärv jäi natuke liiga sellest ringist eelame.
Raja kõrval leidus üks vana ja väsinud loomade söödamaja ning hulgaliselt linnu pesakaste, millest ainult 1 oli kasutuskõlblik. Kahju vaadata sellis kaduvikku kulgevat olukorda. Kas siin siis metsamajandamist enam ei toimu ja metsavahti polegi?
Millalgi keeras tähistamata tee Kootsjärve suunas, aga minul oli plaani võetud järved üle vaadata, mis võimalikult matkatee lähedal ja saab ringiratast läbitud. Seega Kootsjärv jäi natuke liiga sellest ringist eelame.
 |
| Raudosja koloonia |
Peagi olin otsaga jõudnud siinsete järvede kõige suurema ehk Lindjärveni. Vahva nimi sel´ järvel! See järvesilm on kinni kasvamas ning tundub üsnagi madala põhjaline olevat. Järve ümbritsevad roostikud ning radu mööda lähemale minnes satud lausa õõtsikule.
 |
| Lindjärv |
 |
| Matkarada läbi roostiku |
Siit-sealt kiikasin järve äärde ja seejärel keeras rada hoopis vallseljakule üles. See oli jälle omamoodi huvitav - ise vantsid kõrgel üleval ja kahele poole jäävad orud, mis on soostunud. Päris pikalt oli seda jalutamist siin enne, kui üks rada paremale ehk Rahkjärve äärde keeras. See oli nüüd see sama laudtee rada, mis teiselt poolt väga katkine ja märg paistis. Siin oli juba katkist rada hakatud üles võtma, et aasta pärast uuel kuival laudteel saaksime jalutada.
 |
| Üles võetud vana laudtee |
 |
| Kattekold |
Rahkjärv oli kenake järsemate kallastega kuid kauaks ma siin ei peatunud. Ronisin tagasi vallseljakule, et suunduda järgmiste järvede poole.
 |
| Rahkjärv |
Metsa all hakkas kergelt hämarduma ja samblaga kaetud kivid ning turritavad puujuured läksid üha müstilisemaks. Taevapiiril oli küll veel päikese kaasabil maalitud värvilised triibud kollase ja sinisega, aga mujal oli ju hall end laiali laotanud. Aegajalt leidus vanu vaevu loetavaid suunaviitasid.
 |
| Teerada mööda vallseljakut |
 |
| Minu ühed lemmikud - porosamblikud |
Lõpuks saabuski kaua oodatud Mustjärv kuid vara veel seda kaeda. Esmalt lähen viskan pilgu peale grammikene eemal olevale Punamäe järvele. See järv oli nüüd küll kõige metsikum ja ligipääs neist kõige raskem. Jäigi mingi vahemaa järve äärde läbimata, sest nii soiseks läks pinnas.
Eemal asub veel Lina järv, aga see jääb nüüd küll natuke liialt kaugele ja ka otsest matkarada sinna ei vii vähemalt kirjade järgi.
Eemal asub veel Lina järv, aga see jääb nüüd küll natuke liialt kaugele ja ka otsest matkarada sinna ei vii vähemalt kirjade järgi.
 |
| Punamäe järv |
Jalutasin nüüd juba täies õhtuhämaruses Mustjärve äärde. Tunnistasin selle järvesilma olemasolu ning tõttasin rutakal sammul edasi, sest päris pimeda peale ka lust pole jääda. Nüüd viis sissetallutud rada, loomulikult ilma raja märkideta, raba peale, mis möödus uuesti Rahkjärvest küll teise nurga alt. Raba oli külmaga roosakas punaseks värvunud. Kaunis!
 |
| Mustjärv |
 |
| Lehter porosamblik |
Lõpuks jõudsime taas ringiga tagasi Suure-Kaksjärve lõkkeplatsile, kust keerasime suuna raja alguse poole. Hoolimata rutakast sammust leidsin nüüd alles puude vahelt raja tegeliku esimese järve Rõõsajärve üles. Ju see jäi algul tee suhtes nurga all olles märkamata. Selle järve äärde saamine ka räbu tõttu raskendatud kuigi kaardil näitab ujumiskohta, ju siis natuke teise kandi peal.
Metsaalune kattub pimedusega ja pean tunnistama oma rumalust, et taskulambi autosse jätsin. Eks see ole ikka nii, et vajalik varustus jääb maha just siis, kui seda vaja läheb.
 |
| Õhtuvalguses punakaks värvunud raba |
Tegelikult oli see ligi 10km matkarada, mille käigus läbisin 7 järve väga huvitav ja mitmekülgne ning väärib sinna uuesti minemist. Nüüd läbiks põnevuse mõttes raja vastu päeva ning varuks selle tarbeks rohkem aega. Pealegi samblike rohkus puudel on märk värskest õhust.
 |
| Soosõnajalg |
