Tuleb tutvuda oma uue ümbruskonnaga ehk väike tiir Kaunissaare-Krani-Vetla-Pikaveski-Kaunissaare.
Tallinnas polnud lund rohkem kui aimatava talve jagu. See eest Kaunissaares parajalt palju, et oleks isegi suusatada saanud, kui oleks vaid teadnud suusad kaasa haarata. Lumi loob alati erilise meeleolu ja pühade lähenedes annab jõuludele õige fiilingu.
 |
| Lipuvärvidega ilm |
Ilma, mis oli absoluutselt võrratu mõne miinuskraadiga, ja looduse nautimise eesmärgil võtsin esmalt jalgsi ette kohaliku 5e kilomeetrise metsaringi ehk suure ringi (väike ring on 3km). Tegelikult tähendab siinne metsaring küll metsade vahel, aga mööda head metsa või kruusateed kulgemist. Väga mõnus ka tervisejooksu tegemiseks.
Esmalt viskasin pilgu peale Jägala jõele ning uudistasin seal kalameeste kohti. Jaa, need on kaunid kohad, aga alati armastavad kalamehed selle mingi maha jäetud nodiga ära rikkuda. Küll mingiks otstarbeks lõigutud vee tünnid, küll kummalised istumisalused jms. Põhimõtteliselt reostavad loodusvaadet.
 |
| Härmas põdrakanep |
 |
| Puude latvu paitav päike |
Aga tegelikult on ikka väga nauditavalt ilus päikesepaisteline, vähese miinusega lumine ilm. Kaunilt sätendab lumi maapinnal ja kõik heinatutid on härmas kuued selga saanud. Ehk et täpselt Eesti lipuvärvidega ilm, kus taevas on sini-sinine, mets mustab vahepeal ja all on kaunis puhas valge lootusi hellitav lumi. Metsa vahel poeb muidugi päike varem peitu, aga puude ladvad on siiski kaetud oranžika pealelõunase päikesekumaga. Igatahes mõnus jalutuskäik.
 |
| Minu jõulupuu |
Minu tulevase köögi akna all on 2 paraja suurusega kohevat mändi, üks neist sai nüüd õuejõulupuuks ja sel puhul uhked värvilised tuled külge. Aga no mis tulede ilu sa päevavalgel näed? Järelikult pean aega sisutama pimeduseni. Kuna sügis läks tempokalt ja vaba aega ei jäänudki üle, et ümbruskonnaga lähemalt tutvuda, siis tuleb seda teha nüüd.
 |
| Krani talu |
Mõte teha Krani-Vetla-Kaunissaare ring, aga peagi saabuva pimeduse mõttes siiski autoga. Rattaga olin ju läbinud neid pikki igavaid sirgeid kuni Krani taluni ja teiselt poolt vastu mööda RMK matkateed Alavere-Vetla-Krani. Vara sügisel tundus see talu eriti üksildane ja rohtunud keset paksu laant. Mäletan, et mind hämmastas selle vana rehetare ja kõrvalhoonete sammaldunud rohekas toon. Mõte käis läbi, et võluv koht keset ürgset metsa, aga nii üksikult ma olla ei julge ja ei tahagi. Vajan inimesi/sõpru enda ümber. Uurisin Maa-ameti kaardiserverist veidi talu kohta ning selgus, et kuulub hoopis RMK' le.
 |
| Jägala jõe org |
Tegelikult see talu siiski nii üksik ei olegi, sealt samast läheb tee läbi Jägala jõe oru teise majapidamiseni, kus elu täitsa sees. Tegin Krani talu juures peatuse ja jalutasin õuele. Maja on üsna kehvas seisus kuid väga kauni asukohaga Jägala jõe ääres kõrgema nõlva peal. Huvitav, et maja otsa palgid olid kehvas seisus just jõe poolsel küljel. Kas sealt on aegade jooksul tulnud rohkem ilmastiku mõjutusi? Igatahes valitsesid minu sees natuke kurbust vanast hääbuvast rehetarest ja lummust koha võlu ja salapärasuse üle. Kindlasti lähen sinna veelgi ja näen Krani talu ka teistel aastaaegadel.
 |
| Jägala jõgi Pikaveskil |
 |
| Pikaveski veski kõrvalhoone 1908.a |
Edasi kulgesin nüüd mööda RMK rada Krani lõkkeplatsi suunal. Mõnusad metsateed männikute vahel. Sellest lõkkeplatsist laavuga ei arva ma endiselt midagi head. Naljakas selline. Vetlas taas läbi Jägala jõe oru keerasin uuesti RMK rajale metsateedele. Tee kulges võimalikult palju paralleelselt jõega, aga puudevahelt seda alati näha pole. RMK rada keeras ära vasakule Alavere peale, aga mina seiklesin edasi jõe äärt mööda suunaks Pikaveski. See on koht, kust mul oli augustis plaan jõge ületada Kaunissaare poolt tulles, aga kahjuks teiselt poolt tõi Pikaveskini ainult metsasiht. Pisike külake, kus Jägala jõele 1908 ehitatud vesiveski kõrvalhooned veel alles. Veskit ennast küll enam pole kuid vanad sillapostid ja ka mõningad metallist hammasrattad ning veskit aimatavad detailid veel alles.
 |
| Pikaveski sild üle jõe |
Sild üle jõe, mis oli ainult auto rataste laiune, viis aiaga suletud suvilarajooni ja kogu lugu. Veski kõrvalhoonete juures oli terve talu majapidamine, aga tundus, et talvel seal elu ei ole. Tegelikult väga armas kohake eriti loojuva päikese värvides.
Edasi liikusin Pikva suunas, kus tegelikult on vaatamisväärsuseks mõis ja Püha Miikaeli kabel koos kellatorniga, aga sel korral ma seda uudistama ei hakanud vaid keerasin suuna Kaunissaare peale tagasi. Ringi pikkuseks sain 35km, mis on igati mõistlik rattaga trenni tegemiseks.
Ja minu jõulupuu säras uhkelt värvilistes tuledes!
 |
| Minu jõulupuu pimeduses |
Kahjuks peab end ikka sellest naudingust välja tirima ja linna argielu juurde tagasi pöörduma. Aga mul oli hing väga rahulolev selle kauni päeva üle ja taas olin avastanud uusi kauneid paiku.
