Loe reisi eelmist 2. osa SIIT
Kuuenda päeva hommikul jätame hüvasti oma "eestlaste" hotelliga ja suundume uusi kohti avastama. Esmalt lähme lähemalt kaema seda sama eile Calichica kõrgustest nähtud Prespa järve. Kuna Makedoonial pole merepiiri, siis on siin tähtsal kohal järved. Naudime rannakohvikus kohvi ja vaadet ikka ja jälle mägede vahel olevale järvele.
 |
| Prespa järve ranna idüll |
Ees ootab Bitola linn, kus on huvitav purskaev, kujud, mošee torniga nagu fallos. Imestust pakub meile linna elektrivõrk ja vaatleme seda pead kuklas ning suud ammuli. Kusagilt poekesest saame üli maitsvaid pirukaid ja värskest siirupist tilkuvat baklavat.
 |
| Hea näide kohalikust arhitektuurist ja ehituskunstist |
 |
| Elektrivõrk |
 |
| On see kiirabi? |
Linna külje all külastame antiikteatri Heraklea Lyncestis'e varemeid.
Tee veerde jäävad tubaka taimede väljad, sest läheneme Prilepile - Makedoonia kuulsale tubaka linnale. Elu esimest korda näen tubakataime, selle lehti ja õisi. Teeme lausa peatuse ja väisame põldu.
 |
| Tubaka taimed |
 |
| Tubaka põld |
Prilepis majutume korralikus hotellis Kristal palace. Kuna õhtu on veel varajane, siis teeme esmalt jalutuskäigu vanalinna. Siin on äge hiiglaslikku mõõtu male laud, turg oma putkadega nagu meil, mõned varemed ja turg küpsete viljadega.
 |
| Vaade minu hotellitoa aknast |
Linna külje all on mägedes vana linnuse Markovi Kuli asupaik tähistatud metallristiga. Seal on meeletult ilus loodus: jalutavad kitsed, eeslid ja lehmad, kaelas karjakellad, all laiumas Prilepi linn. Õhtune päike hakkab juba kuldseid värve laotama. Siin on hingematvalt ilus!
 |
| Prilep |
 |
| Kuidas saab lihtsalt nii ilus olla??? |
Aga meil on veel pöörasem plaan tänane päev looja saata mägedes kõrguva Treskaveki kloostri juurest. Kiirustasime sinna, et õigeks ajaks jõuda, kuid tee oli mäkke hirmutavalt püstloodis ja kurviline. Ütleme nii, et üles jõudes olid peaopesad ja jalatallad märjad. Põhimõtteliselt jõudsime täppselt tunnistajaks, kuidas päike kolksuga tumedate ööpilvede taha vajus ja kohe ka pimenema hakkas. Ei mingit romantilist loojangut, mille värvid hõljuvad veel tunnike õhus nagu Eestis. Kobisime kiirelt bussi tagasi, et enne pimedat alla tagasi jõuda. Ma ütleks, et alla oli isegi jubedam sõita, sest sa olid kaldus ette poole.
 |
| Treskavek klooster |
 |
| Tagasi alla |
Õhtusöögi veetsime meeleolukalt hotelli restoranis. Lubasime endile 3e käigulise õhtusöögi koos rohke märjukesega ja pidime persili kukkuma kui lõpuks arve esitati ja see oli per nägu 15€. Nagu päriselt, me oleme hotelli restoranis, saame super teeninduse ja sööme joome peaaegu tasuta?!
 |
| Hotell Kristal Palas |
Seitsmendal päeval on sihiks Skopje, sest mõned meist peavad kohustuste tõttu kodumaale tagasi lendama. Tee sinna kulgeb muidugi mööda mägist maad. Siin kaljud ja seal kaljud.
 |
| Jälle üks kohalik põka |
Teele jääb meeletus koguses hobuveokeid ja väikseid vanaaegseid põkasid, kes veavad kaubakoormaid, milleks hetkel virsikud. Me ei kohta siin kordagi tänapäevaseid traktoreid ega muid moodsamaid masinaid. Ei ostukeskuseid, vaid pisikesed müügiletid või suurimad kauplused on nagu Eesti külapoed. Me oleme nagu tagasi nõukogude ajas. Ometi sai Makedoonia vabaks samal ajal kui Eesti, aga kus oleme meie juba oma arenguga. Siin ei levi isegi hotelli fujees wifi. Aga äge on vaadata seda aega, millest meie oleme üsna alles välja kasvanud. Samas on see kõik nii armsalt naturaalne. Huvitav, milline on siin olukord 5 või 10 aasta pärast?
Enne veel kui pealinna jõuame, külastame Stobi iidse linna varemeid. Siin on ju kõik tihedalt seotud antiik Kreekaga. Meeletult ilusad põranda mustrid ja sambad.
 |
| Kaunid põranda mosaiikmustrid |
Skopjes jalutame esmalt Kale kindluse müüride vahel. Kindluse jalamil on vana turg täis ägedat ja teistsugust kaupa kui meil. Ja need meeletu kolossaalsed purskkaevud, kujud ja majad. Eesti inimene ei mõista seda imperaatorite suurusehullustust ja kummardamist. Hoopis ägeda jahutus meetodi leiame ühest tänavakividesse tehtud purskkaevust, kust meil on vaja kümneid kordi läbi joosta ja pisarateni naerda. Ja me ei hooli sellest, kui kohalikud meid hulludeks peavad. Vahel ju võib lapsemeelne olla.
 |
| Purskkaev jahutuseks kuumal päeval |
 |
| Kale kindlus |
Soovime kolmele sõbrale lennujaamas head koju jõudmist ja ise põrutame edasi Kavadarči veini piirkonda, kus öömajaks saab Popova Kula veinimõis. Teel peatusime veel ühe järvekese Mladost juures, kus vaja värskendav suplus teha. Veinimõisa jõuame täpselt õhtusöögi ajaks koos kohalike veinide tegusteerimisega. Mehed ei hakanud veini lüristama vaid orienteerusid kiirelt ümber ja tegid kohaliku kangema napsu testimise.
