Reisi Kaheksas päev algab ekskursiooniga kaunis Popova Kula veinimõisas. Tutvustatakse viinamarja kasvatamist, korjamist, veini tootmise protsessi ja näidatakse laagerdumise moodsamaid tünne ja vanemaid puidust vaate. Imeline on oma käsi sirutada välja ja võtta viinamarja kobar põõsa küljest ning need marjad suhu pista. Loomulikult varume siit kaasa ka omale hulgim veini, mis pakendatakse kenasti lennukõlblikuks.
 |
| Veinitünnid |
 |
| Veinivaadid |
 |
| Rooshibisk |
 |
| Popova Kula veinimõis |
Ilmselt jätsime neile kustumatu mulje ja tänutäheks juhatati meid, ikka nii, et kohalik sõitis ees, imelisse salapaika, kus läbipaistva veega mägijões oli laiem koht ujumiseks. See koht on nagu kaader parimast romantika- või loodusfilmist. Nii muinasjutuline!
Edasi suundusime otsima Bansko külas Rooma terme ehk kuumaveeallikaid. Siblisime siin ja seal ringi neid otsides, sest meil polnud õrna aimugi millised need välja näevad. Küsisime kohalikelt, kes meeleldi käte ja jalgadega meile üritasid miskit selgeks teha. Lõpuks ühest suurest sanatooriumi moodi majast pistis meesterahvas pea uksevahelt välja ja ütles, et me olemegi õiges kohas. Meil oli ahaa, et selline siis. Läksime sisse uudistama ja järsku keerati klõpsti meie taga uks lukku. Olime hämmeldunud ja vaatasime suurte ehmunud silmadega ringi, mis toimub. Sees oli kõik nagu heas nõukaaegses sanatooriumis. Tüüp juhatas meid edasi kusagilt dušširuumide vahelt, näitas üht ja teist termaalvee basseini, seletas kiirelt ja kiitis kätega vehkides. Olime ühtäkki sattunud filmi "Mehed ei nuta", kus valges kitlis doktor käib käbedalt ees seletades ja meie hanereas sabas. Ainult muusika taba-taba-daa oli veel puudu. Ainuke mõte oli, et meid ei pandaks seina äärde ja ei lastaks survevoolikuga vett peale. Lõpuks saime fuajeesse tagasi ja keegi meist suutis siiski öelda: "Tänan, ei". Imekombel pääsesime "filmist" elusalt ja terve nahaga välja. Huhh, pühkisime lausa higi otsa eest ja tunnistasime tõtt, et keegi ei suutnud ühtegi piltigi teha. 😃
 |
| Rooma termid |
Tegelikkuses asus meie otsitud Rooma termid täpselt selle sanatooriumi taga ja ilmselt olime ka neist möödunud tähelepanu pööramata. Need osutusid kunagise kuumavee spa ilusateks varemeteks. Pettumuseks kuum allkikavesi nirises ainult mööda pealt avatud toru, kuigi käe saime sisse pista ja tunnistada, et on kuum küll.
 |
| Rooma termid |
Ees ootasid koskede Gabrovo, Kolesino ja Smolare avastamine. 2015 aastal on kaart gps'is üsna viletsake ja teeviitasid pole. Leiame ühe neist üles ja selgub, et see sama metsane matkarada viib nende kõigi juurde. Siin on mõnus niiskusest lõhnav ürgne metsaalune. Mind võtavad keeletuks lihtsalt metsas kasvavad alpikanni õied. Meeletul kiirusel üle kivide voolav mägioja. Ma unustan end täielikult looduse meelevalda sel ajal kui teised edasi matkavad ja näen neist koskedest vaid kahte.
 |
| Alpikann looduses |
 |
| Maal on muusika neile, kes kuulavad |
Suundumegi oma öömajja Aurora hotelli kompleksi. See võtab meil suu lahti, sest on nüüd kõige tänapäevasem neist. Näeb välja nagu hea suusakuurort. Ja tegelikult siin ongi palju jahedam, kui eelnevates paikades oli.
 |
| Aurora hotellikompleks |
Ongi käes meie viimane õhtu Makedoonias. Väsimus võtab kergelt maad.
Viimast ja pilvist päeva alustame Berovo linnast, mis on tituleeritud Makedoonia kõige päikeselisemaks paigaks. Hmm, miks siis meie saame pilvi? Peale keskväljaku nagu suurt midagi siin vaadata polegi. Lisaks on liiga varajane aeg ja kõik veel suletud.
 |
| Berovo |
Kratovo on jälle üks vana linnake. Teeme jalutuskäigu, imetleme vaadet sildadelt üle üsnagi kuival oleva jõe.
 |
| Kaunis kuid mürgine oleander |
Kivinukkude org Kuklica teeb meid veel korraks erksamaks. Väga ägedad kivisambad. Ega me ei teagi kuidas need siia tekkinud on.
 |
| Kivinukkude org |
Ongi aeg Skopje Aleksander Suure lenuväljale suunduda. Tagastame rendibussid ja istume oma lendu ootama. Kellegi kotti oli jäänud veel kingituseks kaasa võetud Vana Tallinn. Loomulikult ei saanud me seda ju Eestisse tagasi tuua ning pidime pudelile lendu oodates päkad peale tegema.
 |
| Skopje Aleksander Suure lennujaam |
Tagasi tee kõik sama, lend Skopje-Istanbul, ööbimine sel korral Holiday Inn Express Airport hotellis, ainuke vahe sel korral, et saabusime päris öösel ning vajusime kohe patja. Reisi viimase päeva lõuna ajal lend armsasse Eestisse.
 |
| Hotell Holiday Inn Express Airport |
Sellega siiski veel meie seiklused ei lõppe, sest pagasi lindi ääres oodates pool tunnikest ja tund, selgus, et meie kohvreid koos hinnaliste rahvariiete ja meie veinilaadungiga polegi. Neid lihtsalt ei pandudki lennukile. Ja nüüd meenus, et olime Istanbulis näinud jah lennuki kõrval kärutäis kohvreid, mis meist sinna jäidki, sest kohalikel tuli ju lõuna peale. Aga kas me oskasime siis aimata, et need on meie kohvrid seal. Täitsime pabereid ja 36 tunni jooksul lubati pagas koju tuua. Kõige kehvemini läks kamraadil, kellel olid koduvõtmed kohvris.
 |
| Turkish Airlines |
Peab tegema siiski kummarduse Turkish Airlines'ile, sest kohvrid tõesti jõudsid kõik tervetena meile koju või juba puhkusele sõitnud inimeste suvekoju kätte.
Ma arvan, et see oli kõige ägedam reis üleüldse! Ja me jääme neid lugusid sõpradega elulõpuni meenutama.
Makedoonia on väga äge maa, loodus on super, rahvas üli sõbralik, abivalmis ja kõik on meeletult odav. Lisaks ei ole seal turistide poolt ülerahvastatust.
