Neid paiku on veel piisavalt palju Eestis kuhu pole jõudnud. Üks neist Endla LKA, mille kohta võin nüüd linnukese teha.
Olen ammu ihanud hommikuse udu aegu rabale minna. Kahjuks olen ma liiga öise eluviisiga ja seeläbi varajane tõusmine enne kukke ja koitu vähe keeruline. Seega tekkis minul peas idee minna ööbima otse raba serva, siis ainult vaja õigel ajal nina telgist välja pista ja nautida looduse ekraanil pakutavat. Idee kohaselt matkaks rabale päikese loojangul ja tagasi päikese tõusul. On ju hea plaan!
Niisiis vedasime kaaslasega Endla loodusmaja ees olevas parklas omale kogu eluks vajalikuga seljakotid selga ja seadsime sammud hobukoplite vahelt Männikjärve raba peale. Endla LK on jälgimise all ehk, et siin tehakse korralikke mõõdistusi ja teadust raba elu-olu kohta. Kauni okaspuumetsa alla kraavi oli mingi kasti moodi seadeldis ehitatud ilmselt vee mõõtmiseks. Vähemasti siin polnud tee rabale tüüpiline läbi pika segametsa, siirdesoo ja madalsoo. Suht äkki algaski raba korraliku hiljuti värskendatud laudteega. Esmalt saimegi uudistada üht raba jälgimise/mõõdistamise punkti.
 |
| Teadustöö mõõduriistad |
 |
| Värske laudtee Männikjärve rabale |
Jah, minu plaanitud päikeseloojang on veel kaugel, aga hea valges maad uudistada. Üksikud inimesed uitavad veel ringi, aga siiski suht inimtühi koht ja see mulle meeldib. Eemalt paistab vaatetorn, mis on otse keset teerada. Siia ümbrusesse jääb ka kõige rohkem laukaid. Ronin üles, naudin vaadet ja tõmban kopsudesse raba lõhna. Vaatan laukaid ja joonistan mõttes neis võimalikult pikka ujumisteekonda. Klõpsin mõned pildid oma ajaloopanka. Eemal ühe lauka servas oleks nagu vette minemise purre, aga küss kuidas sinna ligi pääseda? Njah, saab kuidagi ikka, aga ilmselt pole see massidele mõeldud. Vaatlen jupike aega torni ümbrust, laukaid, taimi, pilvi jm.
 |
Mõttes joonistan laugastes ujumise marsruudi
|
No vaatame, mis edasi mind ees ootab. Vinname taas kotid kogu oma elamisega selga ja jätkame teed. Edasi saadab kahel pool rada rohkem kauneid laukaid ja looduse kujundatud bonsai mände. Siit saab kaunemaid võtteid ja eelluure kõrvataha pandud hommikuks.
 |
| Männikjärve raba |
Meie siht Endla järv ja seal asuv RMK plats on Männiksaare rabast eemal ja pikalt läbi metsa. Siin pool raba serva saame ka seda soisemat osa ehk madalsood. Siis pikalt mööda metsaradu kuni tuleb vastu Mustjõgi ja keerab raja sellega paralleelseks. Siit alates läheb rada ka vähe porisemaks ja paneb metsa alt kuivemaid kohti otsima või hüplema. Veel enne järveni jõudmist võtab meid vastu suur lai heinamaa ja puisniit. Siit saab ka erinevaid teeradasid valida kuhu suunda soov minna, aga minul endiselt suund järvele. Kannan oma uut matkakotti esmakordselt ja ilmselt pole see väga hästi paika timmitud, sest tükib õlgade juures sooni kinni suruma ja tunnen, et kätes pole piisavalt verd ning surisevad seetõttu. See matkakoti paika timmimine tundub suurem teadus olevat, sest igasugu rihmi ja trakse nii palju, et ei tea kohe mida liigutades kuhu mõjub. Mida paganat, minu vormi juures, kes iga päev teeb trenni ja rabeleb väsimatult ringi, tapab nüüd üks seljakott. Ei julge kaaslsele öeldagi, aga tõmban tempo alla.
 |
| Peaaegu laevatatav ;) |
Järvele lähenedes võtsid meid vastu pilliroo väljad. Kusagilt nende vahelt leidsin ka otsitud RMK hüti. Kahjuks oli see minu ootustele vastupidiselt hõivatud ja selle ümber poolsaarel asuv maalapp üsna kitsuke. Teadsin küll, et see majake tasulise võtmega, aga lootsin, et nädala sees ehk vaikus majas ja saab seal olevat lõkkeplatsi kasutada. Kuna maja uksed valla ja seltskond trepil siis tegime matkalised näod ja marssisime mööda teerada järveni. Pilliroo vahel läks veeni katkime ja vildakil purre. Sain just järve hakata nautima kui seljatagant jooksis kamp mehi saunast järve. Tundus, et nad olid kanuudega siia purjetanud ja mõned olid veel lootsikuga veelgi. Nende alasti saunaliste viisakalt mitte vaatamise pärast ununes mul vaatamata ka seal asuv rahnuke. Mis me ikka segame seltskonda...
 |
| Endla järv |
Njah, rabani tagasi oli liialt pikk maa, et oma surisevate kätega kotikoorma all tagasi liikuda. Vaatasime kaarti ja pidasime plaani leida lähemal aga võimalikult ilusas kohas lõkkeplats. Kaardi peal näitas km edasi veel üht lõkkeplatsi. No selle maa ma kannatan ära küll. Marsisime majast mööda tagasi , metsaservas keerasime paremale, kuhu tee peale peaks jääma ka vaatetorn. Aga mida polnud oli torn. Mingid aimatavad maasse kinnitamise postid olid veel alles ja koht iseenesest selleks hea. Kogu järve äär kaetud pillirooga ja veele lähedale vabalt ei pääse. Teinegi lubatud lõkkeplats oli hõivatud kalameeste poolt. Just selliste, kellele see on elulaadiks, kes lähevad kogu mugava elu varustusega nagu raadio, toolid, lauad, varjualused jne mitmeks päevaks. Nad on sõbralikud ja enamasti slaavlased aga liialt lärmakad. Uudistasin siinset järvele pääsu, mis oli pilliroosse rajatud kanaliga lahendatud. Veits pettumus, et järv on aga järve äärde ei pääse. Pole miskit parata ja liigume rada mööda tagasi. Vaatetorni kohal teeme mõttepausi ööbimiskoha valiku suhtes. Rabale tagasi 4km, mida ma välja ei veaks hetkel, aga oleks mu soov rabal ärgata, samas seal lõket teha ei saa ja eestlane matkal ilma klaasistunud pilguga õhtul lõkketulle vahtimiseta polegi nagu eestlane. Niisiis, see sama siin ongi parim paik. Selja taga Kaasikjärve raba ja ees laiub Endla järv, aga sellele ligi ei saa, sest seda piirab lai roo vöönd.
 |
| Vaade torni asukohalt Endla järvele |
 |
| Kaasikjärve raba |
Otsime ja puhastame parima platsi telgile. Keeran kokku kiirelt ühe õhtusöögi, mis maitseb matkal alati hea, korjan ööks lõkkematerjali, mida siin lademeis ja jõuan veel järvel puudevahelt loojangutki nautida. See koht on tegelikult väga kaunis kõrgem küngas. Siit alla vaadates laiub järv, millel paadiga kalamehed ja teisal kõrgsoo ehk raba. Jalutan rabale kuni jalavarjud lubavad enne läbi vettimist. Kummaline tõdeda, et asun järve ja raba vahel aga otseselt veeni pääsu pole. Jah muidugi saaks rabas veevõtu augu teha, aga meil vesi kaasas ja nii pikalt ka nüüd laagrisse ei jää. Õhtul läidame lõkke ja pean tunnistama ikka ja jälle, et tuleleegis on midagi võluvat, kaashaaravat. See liikuvus, kujude ja värvide mäng. Siia võib öelda oma loitsud.
 |
| Endla järve loojang |
Hommikul siiski plaan vara rabale liikuda, aga plaaniks see jääbki. Nagu ikka kui on värske õhk on uni pikem ja magasime päikesetõusu maha. Aga olgem positiivsed ja võtkem parim pakutavast. Hommikukaste sära Kaasiksaare raba samblal oli ka kaunis vaatemäng. Rohelised ümaralehised huulheinad ja ka raba männid pärlendasid. Kalamehed olid juba taas paatidega järve rahu nautimas. Peale laagri kokku pakkimist avaldasin eilsed koti piinad. Timmisime minu seljakoti täielikult ümber. No vaatame...
 |
| Punane ja roheline ümaralehine huulhein |
Õnneks on Endla LK nii huvitav paik, et annab mööda erinevaid radu liikuda. Keerasimegi Kaasikjärve raba serva mööda teisele teerajale. See oli põnevam, et raba ei peagi läbima mööda kiirteed (loe laudtee). Sinka-vonka mööda metsarada, mis vahel heinasem vahel puhtam, lugesime ojasid ületades sildu, mitmenda juurest pööret sooritada. Kott istus nüüd paremini seljas, päike sillerdas ja joonistas oma mustreid ning kõik tundus palju helgem. Nõuks oli siiski Männiksaareraba teekond uuesti läbida. Kaunis hommik üksikud pilved ja laukad lausa kutsusid ujuma.
Parkisime oma staffi taas vaatetorni alla ja libistasin end sobivast kohast laukasse. Minu eile joonistatud laugaste teerada kahjuks ei toiminud, sest ette tulid veealused turba vallid. No pole lugu ühes laukas ka hea mõnuleda. Ilm, vesi, tuju - kõik on super! Venitan end laudtee ehitise abil laukast välja, et päikese käes kuivada, kui eemalt jalutab vanapaar torni poole. No mida, vara hommikul juba kondavad rabas ringi, need on need unetud pensionäärid. Kuskil ei saa ka rahu ja omaette olemist. Tegelikukt osutuvad nad väga toredateks ja jutukaks paariks, kes seal iga aasta käivad. Jalutan veel fotokaga paljajalu mööda turbarammalt laugaste vahel ja klõpsin pilte.
 |
| Laukad ja saared |
 |
| Müstiline raba päikeses |
Mis seal ikka, päikesetõus taas maha magatud, sean sammud Männikjärve poole, et peale selle üle vaatamist auto juurde jõuda. Aga enne veel Koplis olevad märad oma varssadega naelutasid me pilgud. Hobune on kaunis, elegantne ja samas aukartust äratav loom. Kuna ka mina olen hobuse aastal sündinud, siis tihti kõrvutan meid. Jah, ka minul on hobuse kannatus, aga kui ma perutama kukun, siis on targem eest hoida kuni rahunen. Ja tihti kappan linnatänavail lakk lehvimas. Kõrval koplist leiame just kappava täku lakk lehvimas saba pikalt taga. Huvitav mis teda erutas nõnna?!
Uudistan loodusmaja uste taga ja katsun ukselinke, aga need on suletud. Nemad ei oota külastajaid.
 |
| Endla loodusmaja |
Parkla vastas on üks järveke ja kui ma juba siin enivei, siis vaataks üle, ainult, et siin rahvast palju.
No ei saa ju nii varakult veel otse koju sõita kuigi ilm on tasapisi pilve kiskunud on siiski soe õhk. Kiikame veel Äntu järvestiku kuuluva Valgejärve äärde. Mossis ilmaga ujuma ei tiku, aga kaunil järve purdel ikka võib istet võtta hetkeks ja nautida.
Teest mitte kaugele jääb Pandivere kõrgustik Emumäega. Kaunid künkad, mille otsast kaunis vaade kaugustesse, aga ometi jääb siin Haanja kõrgistiku järskude küngaste, salapäraste teekurvide fiiling puudu. Emumäele minek oleks nagu palverännak, teerada on ääristatud puujuurikatest skukptuuridega ja kusagil metsa sees ehitet mingi onn lausa neist.
 |
| Ainult puhtad mõtted! |
Sümboolne piletiraha proua piletimüüjale ja tippu. Vau, see torn on vaatamist väärt, aga enne on veel all Emumäe valvur ehk suur mehe kuju ikka puujuurtest ja selle kõrval juurikatest hütt. Ehituse meistriteosed muidugi!
 |
| Emumäe valvur |
Torn ise on ilmselt hiljuti värske värvikuue saanud ja erk metsarohelise ning lipupunases värvikuues. Ma olen küll värve armastav inimene, aga see oli ka minu silmadele liig. See punane oli nii kriiskav, et võtab silmanägemise peast. Tikub varjutama olulise selle torni juures, nimelt on Emumäe vaatetorn püsti pandud ühetükilistest palkidest, st need tugipostid ei ole jätkatud vaid on ühest puust.
 |
| Vaade Emumäe vaatetornist |
 |
| Emumäe vaatetorn |
Sirvin veel oma lemmik kollast atlast, mida veel põnevat siia kanti jääb. Porkuni järvedest olen kuulnud, seega keerame suuna sinna. Porkuni mõisa juurde viib kaunis ja huvitav tee üle järve silla. Siin on lausa palju huvitavat ühes koos. Vanas linnuse väravatornis asub paemuuseum. Porkuni loss kooruva punase värviga. Siia kolis Vändrast eelmise vabariigi aegu kurtide kool. 1950ndatel jäi neil ruumiga kirtsaks ning kohe üle muru ehitati uuem mõisa laadne koolimaja. Nüüdseks on aga kool taas uue moodsa hoone saanud ja hoopis eemal asulas siit kaunist paigast. Üle järve eemal paistab veel viinaköök. Porkuni järvistu võtaks ka veel millalgi oma matkaplaanidesse.
 |
| Porkuni loss |
 |
| Porkuni 1950ndate koolimaja |
 |
| Porkuni linnuse väravatorn |
Oligi aeg suund oma suvekodu poole tagasi keerata ülevate tunnetega. Endla LKA on eriline ja seal ööbimist väärt.
