Kui mul on Võrumaa maakodus külalised, siis ikka teeme ka ümbruskonnas tripi. Ja no Lõuna - Eestis juba huviväärsustest puudus ei tule. Ma armastan naljatamisi öelda, et iga nurga taga on midagi põnevat.
Sel korral tahaks näidata mõnd paika, mida ka ise pole külastanud. Eelmisel suvel RMK lõunarada sõites jäi vihmase ilma tõttu Vällamägi läbimata. Ju nüüd siis on õige aeg selle avastamiseks.
Vällamäest mööda sõites on see lihtsalt üks suur metsaga kaetud küngas. Eemalt ei saa midagi aru, et selle metsa all on peidus Eesti kõrguselt teine mägi, aga absoluutkõrguselt esimene. Vanarahvas uskus, et mäge valvab mäe vaim Metsäesä, kes karistab neid, kes hooletult metsaga ümber käivad. Vällamäe metsast võetud palkidest ehitatud majad pidavat põlema minema. Selliste teadmistega läksime ise seda asja lähemalt uurima.
Stendil olev kaart näitab raja pikkuseks 2,2km
Natuke maad, kui olme saanud alles päkad soojaks, jalutas niidul vastu üks mees, kes jutustas, et nad on siin RMK majas ja kutsus meidki sinna. Meie emotsioon oli üllatunud, oota, me ju alles saime siia. Põgusa vestluse järel soovisime head ja jätkasime oma rada.
Vällamäel on oma raba, mis on omakorda Eesti kõige kõigem. See tähendab, et see pisike raba on kõige paksema turbalasundiga Eestis. Noh niimoodi peale vaadates ei saa ju midagi aru, aga teadmine on teine asi, et turbakihi paksuseks mõõdetud lausa 17m.
Siin samas on ka külmakahjustatud puud. Teadlikult näen ma selliseid elu esimest korda. Ilmselt olen ka varem näinud aga ei osanud tähelepanu pöörata või siis arvasin, et metsloomade poolt tekitatud. Paitan pragunenud puukoort ja mõtlen siinsete külmade paukuvate talvede peale. Tean, et kunagi võttis külm meil lausa Sänna mõisa allee puud ära. Väga ägedaid ja igasugu erinevaid puudel kasvavaid seeni on siin.
Ja siis me saame kurikuulsat 40° Vällamäe tõusu nautida. Siia on pandud abistav köis postide vahele, mis algul tundub naljakas, aga pärast tõemeeli me endid seal üles veame. Võidukalt Vällamäe tippu jõudes on ikka uhke tunne küll. Puhkame hetkeks jalga, teeme joogipausi ja loeme stendilt Eesti 10 kõrgemat mäge.
Matkarajaga ristub veel mitmeid teid ja mul on tunne, et siin on lausa mingi offroad rada. Ilmselt tänu Metsäesä olemasolule on siin 120 aasta vanused kuused ja kohalike sõnul pidavat ka need Eesti sihvakaimad olema. Neid kutsutakse 6e palgi kuuskedeks, sest ühest puust pidavat saama 6 6m pikkust palki.
Mulle tundub, et Vällamägi on nagu omaette maailm. Siin on kõik just kui olemas. Ja kõigele lisaks on siin nõiduslikku salapära. Kaarti vaadates olekski rattaga läbides Vällamäge külje pealt ainult nuusutada saanud.
Sealt ära sõites oli mul tunne nagu oleksin käinud vaimude maailmas.
