Eelmist rajalõiku loe SIIT
Magasin nagu kott ja keegi ära ajama ka ei tulnud. Hommikul ärgates oli suureks ülatuseks väljast täiesti märg telk. Mere ääres on ikka nii rõske. Hommiku päikesega kuivasid kiirelt lõpuni eelmisel õhtul merevees loputatud riided. Tiirul mere äärde tõusis kividelt lendu valge peaga kotkas ja lendas ümber nina. Hea algus päevale! Hommiku toimetused tehtud, asjad pakitud, telkimisplatsi tänatud, asusin taas teele. Õhtune jalavalu oli pühitud. Siin kohal tänan oma ämma, kes mind varustab mingi ime pulgaga lihastele. Lõhnab nagu vietnami salv ja toimib imeväel.
 |
| Kihnu väina merepark |
Meel on rõõmus ja hommikune õhk on veidi jahedam. Tee veerde jääb Saulepi linnuvaatlustorn, kust avaneb kaunis vaade lahesopile, mis muideks kuulub Kihnu väina merepargi koosseisu. Meeles püsis ka eelmisel päeval vanahärralt saadud soovitus Saulepi puidust mõisamaja vaadata. Kahekordne maja meenutab pigem suurt taluhäärberi. Kahjuks on seegi maja teel kaduvikku. Ümber maja jalutama ei kipu, sest hein on siin rinnuni ja ussidega kohtuda ei soovi.
 |
| Saulepi mõisamaja |
Mõned majad, kuurid ja postkastid on ilusatesse rahvarõiva seelikutriibu mustritesse võõbatud nagu Noarootsis. Väga särtsakaks teeb see.
 |
| Triibuseeliku mustris |
Järsku kerkib ette silt Pärnu linn. Itsitan seda jaburat värki, meie riigi kõige suuremat linna. Kus on kaubanduskeskused ja SPA'd?
 |
| Eesti kõige suurem linn - Pärnu |
Olin lummatud majapidamiste ja aedade vahtimisest, kuni avastasin, et kõrvalteelt tuleb Ranniku matkarada välja. Hmm, kus ma siis sellest ära keeramisest mööda panin? Navi uurides selgubki, et nende ilusate majade juurest. Uurisin ja puurisin kaarti ning jõudsin selgusele, et nüüd palavaga ei jää muud üle kui siit rada mööda veidi tagasi minna mere äärde. Nüüd kuumaga ju majapidamistes kedagi väljas liikumas pole. Hõikusin ühe värava taga, kus paistis toa uks lahti olevat. Õnneks perenaine tuli välja ja palusin joogivett. Koer tegi esmalt kurja häält ja pärast oli sõber ning nuias sügamist. Ajasime veel juttu koerte teemal.
 |
| Küsin talust joogivett |
Vaisteranna puhkeplats on väga kena, ainult, et ujumiseks kõlbmatu mädase ranna tõttu. Siin oleks kena olnud telkida, aga ma poleks ka parema tahtmise juures siia välja vedanud. Teen siin pika lõunapausi, vähendan toidutagavarasid ja mõned asjad jätan sootuks prügikasti.
 |
| Randaster |
 |
| Vaisteranna |
Tagasi teel imetlen jälle üht taluaeda, kus on huvitav lahendus põhupallidele leitud, sinna on lilled, kõrvitsad ja tomatid kasvama pandud. Omamoodi bermakultuuri kasutamine jälle.
 |
| Põhupalli peenrad |
Vaiste mõisast on järgi jäänud mõned kõrvalhooned. Siin kulgeb veel teinegi rada Iklast Matsaluni Romantiline Rannatee, millel on väga kaunis logo ja tee veerde metallist postamendid pandud. Imetlen seda ja teen veel fotojäädvustuse.
Teelt natuke kõrvale jääb Kastna Püha Arseniuse apostlik-õigeusu kirik, mis ehitatud alles 1904. Pühakoja uksed olid kutsuvalt valla. Astun sisse ja saan osaks kenakesele pühakoja ja küla ajaloo tutvustusest. Alatari osa on tühi ja ega pinkegi sees pole. Loen, et küla vaikselt taastab siin seda. See on ütlemata tore!
 |
| Kastna Püha Arseniuse apostlik-õigeusu kirik |
Jätkan oma teed ja olen juba kalmistu juurde jõudnud, kui meenub aarete kaarti vaadata. Oh mind küll, olin ju imetlenud Romantilise Rannatee postamenti ja kirikut ja ikka sama targalt ära tulnud. Nüüd ei aidanud muu, kui kott seljast maha kalmistu tööriistakuuri taha ja tegin kerge sörkjooksu tagasi. Joostes pidid teised lihased töötama. Aarded leitud ja logitud, tegin sörgi tagasi, vinnasin koti selga, tervitasin kalmistul toimetavat rahvast ja seadsin sammud teele, rahulolu hinges. Ootan pikisilmi juba Tõstamaad. Olen siin millalgi päris lapsena viimati käinud. Pikalt on alevisse sisse minek. Õnneks on ühel pool teed kaunid majapidamised ja teisal valgeõielised kukeharja väljad.
 |
| Valge kukehari |
Vahepeal oli mu peakeses valminud kuri plaan, et panen osad asjad pakiautomaadiga kodu poole teele. Kihutan suurest palavusest joogijanusena toitlustuskohast mööda, silmates, et see on kella 18-ni lahti, toidupoodi. Palun luba kuhugi nurka jätta oma seljakoti. Haaran alkovaba õlle ja torman mõisa kaema. Sinna on oma kilomeeter maad. Möödun mõisa meiereist, mis on kenasti korda klantsitud. Mõisa peamaja peale sammaste ja külel tellistest veranda, suurt muljet väliselt ei avalda. Praegu toimib mõis koolina. Uksed olid avali ja sees sai kaeda näituseid ja kooli ennast. Selle eest nõuti 3 raha, mis on minu arvates väga mõistlik hind. Mõned nädalapäevad tagasi just Aluksne lossi sissepääsemiseks pidin 6 raha loovutama ja sain täieliku pettumuse osaliseks. Tõstamaa mõisas oli aga keldris väga huvitav väljapanek ja kinofilmi näitus. Mõis ise seest on ka väga kaunis.
 |
| Tõstamaa mõisa härrastemaja eest |
 |
| Fuajee |
 |
| Tõstamaa mõisa peamaja tagant |
Kahjuks või siis õnneks , toimus saalis teatri proov ja kella vaadates pidin kärmed sammud tagasi seadma, et süüa saada. Kohviku pidaja oli väga tore naisterahvas, kellega sai matkateest räägitud ja sooje soovitusi kuulatud telkimis koha osas. Sain oma telefoni laetud ja väsinud jalgu puhatud. Lubasin hommikul kohvigi jooma tulla. Nii siis tõttasin poodi oma seljakoti järgi, haarasin poest veel mõne asja. Poest väljudes taban silmanurgast DPD pakikappi. Väga hea! Tuian veel Tõstamaa peal, vaatan üle bussijaama, login geoaarde ja lähen kirikut kaema. Tõstamaa Maarja kirik näeb välja üheaegselt väärikas ja samas ka veider. Mingil imelikult põhjuselt on osa valatud robustselt betoonist ja kellatorn on lausa blokkidest laotud. Ei mingit viisakat krohvi peal. Aarde tutvustusest loen, et kirikut on tabanud üks häda teise otsa nagu ei peaks seda siin olemagi. Seinad olevat hakanud vajuma, siis lisati toed. Kellatorn koos lääne küljega olevat hoopis kokku varisenud. Sellest ka selline veider lappimine. Samas tore, et päris lagunema ei jäetud.
 |
| Tõstamaa Maarja kirik |
Siit viibki mu tee edasi Sutiranda. Sinna on küll 2,5 km, aga tundub nagu 100. Jalad löövad tuld ja komberdan väsimusest nagu joodik. Kui ma õhtul kilometraaži vaatan, siis ma ei imesta enam. Üks paras scoutsrännak läbitud. Puhkeplatsile jõudes vajun esmalt istuma. Üks tuntud laulja jalutas mu ees lapsega mere äärde ja tagasi teel tuli juttu ajama ja uurima mu matkateest.
Komberdan ka lõpuks vee äärde. Nagu laulus: "Eestima on kivine, kullane, mullane...", siis siin oli rand ikka väga kivine. Vesi oli õnneks soe. Ukerdasin ikka üle põlve kõrgusele, kükitasine vette ja kasisin end puhtaks. Väga mõnus sai kohe olemine. Tundub, et ka luikedele meeldib see lahesopp. Loputan kõik oma läbi higistatud riided ja löön tigumaja püsti.
 |
| Sutiranna majutus |
Nokerdan veel laua taga, tuul mõnusalt jahutamas, panen mõne rea kirja. Peab mainima, et Ranniku matkaraja varjualused on väga mõnusad nii seljatoetamise kui riiete kuivatamise mõttes. Tean, et ka paljud matkajad sätivad end magama nende alla. Eemal hõiguvad sookured ja luiged lobistavad vees. Ongi aeg päev lukku lüüa ja põhku pugeda.
Läbitud sai 30 km.
