Ühele järjekordsele matkale siirdudes kuulsin bussipeatuses noorema ja vanema naise vestlust teemal, kas nad on Tartus käinud. Ja just noorem ei olnud. Minu mõtted läksid taas rändama teemale, et ka mina pole Eesti kõiki linnu läbi käinud. Ja ometi on Eesti nii pisike oma 47-e linnaga ja iga eestlane peaks oma kodumaa linnu olema külastanud. Kui on juba idee, siis tuleb ka teostus.
Sel suvel olles puhkuse ajal Viljandis võidupüha paraadil ja nähes Viljandi kaunist linna silti, jõudsime arusaamisele, et nüüd on õige aeg võtta ette Eesti linnade külastus ja selle märgiks teha linna sildist pilt. Seega on all olev järjestus nii nagu mina linnu läbisin ja linna visiitkaardi ehk piirisildi foto all andmed linnaks nimetamise ajast, suurusest ja elanikonna arvust. Vikipeedia tabeli leiab siit.
1. VILJANDI on minu jaoks ammu avastatud väga armas ilus ja romantiline linn. Üks esmaseid asju mis meenub on lossimäed, laulu sisse pandud paadimees ja väga kaunis rippsild. Lisaks on siin väga hea mängukavaga teater, mida olen korduvalt külastanud. Linn, kus igal sammul on täis ajalugu ja vaatamisväärsusi. Olen siin käinud orienteerumas ja geopeitust mängimas. Sel korral toimub siin Kaitseliidu võidupüha paraad. Viljandi silt on küll väga kena visiitkaart linnale.
 |
| Linnaõigused 1283, pindala 14,7 km², rahvaarv 16 875 |
2. KARKSI-NUIA, kui juba puhkus, siis võtame ette Mulgimaaga tutvumise. Mulle kohe kangastub kooli aeg, kus Viljandi ja Pärnumaal oli 4 kahenimelist linna, mille asukohad kippusid segi minema ja sai kurja vaeva nähtud nende meelde jätmisega. Ehk saab nüüd kohal olles parema pildi ette. Esmalt peab mainima, et Karksi-Nuia on looduslikult väga kauni koha peal Halliste jõe ja selle üles paisutatud Karksi järve ning ürgoru ääres. Tutvume ordulinnuse varemetega, kus kohe kõrval on ka viltuse kellatorniga Karksi kirik. Tundub, et siinne elu keeb suures osas linna keskuses asuva Alexela tankla ümber. Vahvalt värviline linna silt üllatab mind teadmisega, et sattusin meepealinna.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 2,9 km², rahvaarv 1753 |
3. ABJA-PALUOJA on tituleeritud Mulgimaa pealinnaks. Linna uhkeim ehitis on omal ajal Abja pilvelõhkujaks kutsutud pangahoone, nüüdne muuseum. Minu tähelepanu köidab vapp maja ukse kohal, mis meenutab kangesti Kaitseväe toetuse väejuhatuse logo. Selgub, et seal on kujutatud Kreeka mütoloogilist kaitsepühakut Hermest, kes oli kaupmeeste, rikkuse ja ühtlasi ka pettuse pühak. Linnake ise vanade madalate hoonetega, vaikne ja rahulik, kulgemas omas rütmis. Linna silt on kaunis ja esinduslik.
 |
| Linnaõiguse 1993, pindala 4,5 km², rahvaarv 1030 |
 |
4. MÕISAKÜLA on alati tundunud kõige kaugem ja salapärasem linn. Mõisaküla jääb maanteest vähe kõrvale ja see ei ole koht, kust juhtud lihtsalt läbi sõitma, sinna peab eraldi minema. See mis meid ees vastu võtab on üllatav. Siin on aeg justkui seiskunud. Vanad armsad majad, väga rahulik ja vaikne. Keskus on kaunistatud puidust skulptuuride ja värvitud kividega ning keskseks teemaks on muidugi raudtee. Omal ajal on paljudele tööd andnud esimese Vabariigi aegu ehitatud linaketramis- ja kudumisvabrik, mille hooned kõrguvad üle majade. Mõisakülas on väga veidra arhitektuuriga suur puidust kirik. Jätab nagu moodsa kiriku mulje, aga selgub, et tegemist on 1930-ndatel Alar Kotli projekteeritud kiriku taastatud versiooniga peale põlengut. Mõisaküla linn on lihtsama vastupanu teed läinud ja ehib end tavapärase nimelise asula liiklusmärgiga.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 2,2 km², rahvaarv 756 |
5. KILINGI-NÕMME linna on kunagi läbinud Valga-Pärnu maantee. Nüüd läheb maantee linna külje alt ja ka elu keeb pigem seal asuva Olerexi tankla ümber kui linnas endas. Linnal on küll pikk ajalugu, aga enamus näib olevat ehitatud nõuka ajal. Silma jäävad küll mõned vanad ja vahvad hooned. Kirik jääb juba territoriaalselt linnast välja ja seega kannab Saarde küla nime. Linna silt on juba kenasti vapiga.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 3,9 km², rahvaarv 1605 |
6. SUURE-JAANI tuli minu ellu alles umbes aasta tagasi, kui käisime siin orienteerumas ja olin väga meeldivalt üllatunud. Mõtlesin kohe, et siia pean ma kindlasti tagasi tulema. Jällegi väga kaunis asukoht paisjärve kaldal. Kirik, pastoraat, veski ja muud vanad hooned võlusid mu. Lisaks on seal hea toitlustus koht Arturi juures. Linna silt küll miskit ahvatlevat pole, viisakas nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 2,9 km², rahvaarv 1173 |
7. VÕHMA meenub esmalt oma küünlavabrikuga. Üldiselt jääb mulje tööstuslinnast, millele põhi rõhu paneb mälestus kunagisest lihakombinaadist. Liiklusmärgist linnasilt on linna vapiga videovalve lisatahvliga.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 1,9 km², rahvaarv 1280 |
8. TÜRI on nii kuulus, et see on lausa pandud lastelaulu sisse ja muidugi kannab ka kevade pealinna tiitlit, sest just siin toimub iga kevadine üle vabariigiline kõige kuulsam lillelaat. Muidugi on siin väga tähtsal kohal raudtee, armsa jaamahoone, kohviku ja muuseumi eksponaadist veduriga. Siin on väga ilus ja omanäoline kirik ning järv. Linna sildiga on ikka väheke vaeva nähtud ning toob naeratuse näole.
 |
| Linnaõigused 1926, pindala 6,9 km², rahvaarv 5070 |
9. TÕRVA on üllatavalt ilusaks tehtud kesklinnaga, kus on mõnus jalutada ja aega veeta. Juba looduslikult on linn väga kauni koha peal oma 2e järve ja jõega. Mõeldes Tõrvale, meenub minule lapsepõlvest kesklinna ringil olev maakivist pikk hoone, mis on seal siiani alles. Tõrvat tasub külastada ja selleks aega varuda. Linna silt on kenasti nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1926, pindala 4,8 km², rahvaarv 2690 |
10. PÕLTSAMAA on ikka Tallinn-Tartu maanteelt seljasirutus kõrvalepõikeks olnud. Vanad ordulinnuse varemed koos kirikuga on linna tähtsaimad vaatamisväärtused. Muidugi suvel õitsevate roosidega kaunistatud jõe äärsed pargid on lummavad jalutamiseks. Kõige ägedam, et Põltsamaa on ajaloos 16. saj. olnud Liivimaa kuningriigi pealinn. Minu lemmikum on kiriku lähedal jõesaarele jääv jahimeeste seltsi majake. Linna silt on vastavalt ajaloole väärikalt eriline.
 |
| Linnaõigused 1926, pindala 6 km², rahvaarv 3847 |
11. ELVAga seob mind väga pikk ajalugu lapsepõlvest saati. Meil oli Elva lähedal suvila ja siia sai Tartust sõidetud küll rongi küll tunnibussiga. Siin käisime poes sisseoste tegemas ja laatadel. Siin elasid meil mitmed sugulased, keda ikka külastasime. Elva on kunagine sisemaa kuurortlinn ja siin on säilinud kauneid puitvillasid. Verevi ja Arbi järvede ümber keeb elu. Ja nii kaua kui mäletan on siit tulnud mitmeid tipp rattureid ja laskesuusatajaid. Mida ma ei mäletanud oli kirik, kuigi see on täitsa olemas esimese Vabariigi aegadest, ainult natuke pisike selle linna kohta. Linna silt täitsa olemas liiklusmärgist asulasildina.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 9,9 km², rahvaarv 5616 |
12. KEILA kangastub minule Tallinnas kui Elva Tartule. Üksikute vanade säilinud ehitistega nagu kirik, mõis, vaksal ja selle ümbrus, muus osas linn rohkem nõukaajast. Muidugi on Keila kuulsaks teinud legendaarne Rõõmu kaubamaja. Linna silt igati uhke ja ainulaadne.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 11,2 km², rahvaarv 10 078 |
13. PALDISKI esimene külastus 1997 aastal rongiga on mulle igaveseks mällu sööbinud. Eesti riik oli taas iseseisev ja vene väed mõned aastad tagasi välja läinud. Kui teel Paldiskisse umbes Põllküla kandis tulid rongis mundris sõjaväelased dokumente kontrollima. Mu mõttetegevus oli halvatud, süda jättis vist lööke vahele ja toimuv oli kui aegluubis. Ma olin sünnist saati ära hirmutatud Võrumaal vene sõjaväelastega ning nende eest tuli alati plehku panna ja peitu pugeda. Tegelikult toimusid Paldiskis meie oma Kaitseväe rahvusvahelised õppused ja rongi kontroll oli üks osa õppustest. Hiljem ma isegi elasin siin aastakese. Siis oli toidupoodides veel leti süsteem, maja ees ajaleheputka, allveelaevade õppekompleks püsti ja linnas paari 5-kordse õhitud rusuhunnikud. Linna ajaloo ja vaatamist väärivaga olen hiljem tutvunud. Siin on kaunis raaudteejaam, uus linnaväljak, vana õigeusu ja saksa kirikud, uus ja uhke õigeusu kirik, Muulamäed, siin elas Amandus Adamson ja palju seost Peeter I merekindluse rajamisega. Tuletorni juures ja Leetse rannas olen palju kordi käinud. Linna silt on vähemalt viisakas ja vapiga.
 |
| Linnaõigused 1783, pindala 59,9 km², rahvaarv 3542 |
14. HAAPSALU on minu elus olnud olulisel kohal, sest käisin siin koolis 2 aastat. Kuulus on muidugi ordulinnuse ja veel kuulsam Vene tsaari ajast kuurortlinnana, kus on Eesti kõige uhkem raudtee jaamahoone. Kauni asukohaga hubane armsate puidust kesklinna majade ja kummaliste kohanimedega. Ordulinnuse varemed koos valge daamiga, De la Gardie loss, kuursaal, vaksal koos rongide koguga ning Paralepa rand ja terviserajad. Haapsalu mere äärne promenaad on igale linna külastajale kohustuslik käik ja seda kohe iga ilmaga. Kui talvel on linn nii kui välja surnud, siis suvi on täis tihedalt pikitud festivale. Linna silt võiks küll suursugusem ja väärikam olla.
 |
| Linnaõigused 1279, pindala 11,1 km², rahvaarv 9220 |
15. KÄRDLA on omanäoline vahva linnake, kus iga kord viibides avastan ma midagi uut. Jalutada tasub pritsumajast sadamani. Keskväljak on segu vanast ja uuest, sillakesi kutsutakse siin trummideks ja rannahoone on paargu. Pikas majas asuvat muuseumit tasub kindlasti külastada, sest siis saab hea pildi kunagisest Kärdla eluolust ja suurest kalevivabrikust, mida enam pole. Linna silt on lihtne nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 4,5 km², rahvaarv 3160 |
16. RAPLA seostub koheselt oma suursuguse kahetornilise kirikuga. Suvel on paljud kirikud päeval avatud ja neid saab ka seest uudistada. Ühel, pigem juba õhtusse kalduval päeval, astusime üle Rapla kiriku läve. Meile pandi lühtrid põlema ja saime seest imetleda võrratut säravat ilu. Veel meeldib mulle nõukaaja üllitis 8 tahuline kunagine KEKi hoone, see on siin 5-kordsete majade ja garaažide vahele eksinud nagu võõrkeha. Kuna Rapla on nii pealinna külje all, siis siin elu keeb ikka täiega. Linna piiril on kohe hulgim linnapiiri teavitussilte.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 4,7 km², rahvaarv 4887 |
17. TARTU teeb alati südame soojaks, sest see on minu sünnilinn. Ja mis seal salata, veri on paksem kui vesi, ning minu arvates kõige kaunima linnasildiga Eestis. Tartu on romantiline oma jalutuskäikudega Emajõe ääres või Toomemäel, täis ajalugu, rahulikus rütmis kulgev kesklinn pungil tudengeid. Nunnu raekoda, mille ees suudlevate tudengite purskkaevuga raekojaplats ja NG kollane aken. Väga hea repertuuari ja kõrge tasemega teater Vanemuine, ülikool, vana vaksal, Maarjamõisa haiglate kompleks, Supilinn, tänavakunst pm ja minu oma mälestused. Ühesõnaga üks heade mõtete linn! Linna silt on väga kaunis vapi ja esmamainimise aastaarvuga. Elva poolt lähenedes on õnneks aegade mälestuseks jäetud alles betoonist linna silt. (pilt tulekul)
 |
| Linnaõigused 13. saj., pindala 39 km², rahvaarv 91 407 |
18. PÕLVA on väike linnake, kuhu ma ikka ja jälle olen sattunud erinevate ürituste raames. On see siis olnud võidupüha paraad, spordivõistlused, kokkutulek, õppused või isegi matkateel kulgemine. Siit on pärit minu isa poolne suguvõsa. Linna silt on vahvalt värviline, pilku püüdev ja eeskujuks teistele linnadele, sest see on ju linna visiitkaart.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 5,5 km², rahvaarv 5115 |
19. RÄPINA on alati tundunud kauge paigana kusagil Peipsi kandis ja kui asja pole, siis sinna kanti nii lihtsalt ei satu. Viimased ajal olen ikka sattunud küll. Looduslikult jälle kauni koha peal järve ääres. Muidugi on Räpina kuulus oma kõrgetasemelise aianduskooli poolest, kus nii mitmedki minu tuttavad on õppinud. Järve saarel Sillapää lossi ümbruses ja roosiaias jalutamine on kindlasti kohustuslik. Lossi saab vaadata ka läbi NG kollase akna. Räpina sadam, mis jääb küll natuke linnast välja Peipsi äärde, on ka külastamist väärt paik. Linna silt on kenasti vapiga kaunistatud.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 3,8 km², rahvaarv 2066 |
20. VÕRU on kogu aeg minu elus eksisteerinud, sest selle linna lähedalt on minu juured, minu esivanemad, minu lapsepõlve maakodu. Siin inimesed ei räägi vaid kõnelevad. Võru on tegelikult huvitava ajalooga linn, sest on ehitatud tsarinna Katariina II käsul ja sellepärast kannavad nii eesti kui vene kirikud Katariina nime. Võru ilusamaid kohti on muidugi Tamula järve äär rannapromenadi, NG kollase aknaga ja Eesti pikima Roosisaare rippsillaga. Siit saab alguse kurikuulus Võhandu maraton (100 km mööda jõge). Linna silt on kena kuid unarusse jäänud ja hooldamata, kadunud tähtedega. Talvisel ajal asendub liblikas hoopis vahva päkapikumütsiga.
 |
| Linnaõigused 1784, pindala 14 km², rahvaarv 11 533 |
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 3,9 km², rahvaarv 4851 |
22. MAARDU teadlik esimene külastus oli tänu raamatule "Eestimaa ranniku teejuht", kus juhatas Maardus asuva Rootsi küla tänavale. See oli täiega vau efekt. Paar korda olen siin staadionil lapsega käinud jalka võistlusel ja korra isegi rahvatantsuga esinemas. Suures osas on Maardus kortermajad, üks uus pargike tiigi ja kirikuga, mõned poed ning suur suur sadamakompleks.
 |
| Linnaõigused 1980, pindala 23,4 km², rahvaarv 15 284 |
23. LOKSA esmapilgul ei hakka millegi erilisega silma, kuid ometi on kohal huvitav ajalugu ning esmase kuulsuse saanud hoopis telliste tootmisega mõisate ajastul. Kolga mõisale kuulus siinne tellisetehas ja sadam nende transpordiks, millest hiljem kasvas laevaremonditehas. Isegi on ütelus, et Helsinki linn on ehitatud Loksa tellistest. Praegusel ajal on vaatamist vääriv armas kirik, esimese VR ajast bussijaam, vana nõukajäänukist Lahemaa kaubamaja. Päris huvitav on jalutada üle jõe eramute piirkonnas ja tegelikult on kahel pool sadamat ilusad liivarannad. Lisaks on Tallinnaga tihe bussiühendus. Linna silt viks ja viisakas vapiga.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 3,8 km², rahvaarv 2467 |
24. TAPA meenub kohe nõukaaegse naljaga, et siin võiks olla ajaleht "Edasi", siis oleks tapa edasi. Minu esmased külastused on kindlasti rongiga siit läbisõidul. Teadlikum kord alustasin siit ratta retke ja nüüdseks olen korduvalt käinud Kaitseväe alal. Paar talve tagasi, tulles Viljandist, pidime tõdema, et ei leidnud pühapäeval teel ühtegi avatud toitlustusasutust enne kui Tapal Rodgeri. Pikema linnatuuri tegin alles möödunud suvel linnapäevade raames, kui meid meelitas siia vanasõidukite näitus. Pühakojad ja vaksali ehitised on ju täiesti vaadeldavad. Muideks Tapal ehitatakse vedureid, milledele on vahvad nimed pandud ajaloost tähtsate isikute järgi nagu Ilkka, Otto, Robert, Märt jne. Tapal on nimeline liiklusmärk, kui ka linna kaardiga tähtsamaid objekte tutvustav tahvel.
 |
| Linnaõigused 1926, pindala 17,4 km², rahvaarv 5168 |
25. RAKVERE teatrit olen korduvalt külastanud ja esma meenutus sellest jääb algklasside aega, kui käisime Kunksmoori etendust vaatamas. Siin linnas olen olnud laagris, käinud SPAs, meeste tantsupeol, linnuses ja nii samagi. Linnuse mäkke ronimine, tarva silitamine ja linnuse varemetes jalutamine on kohustuslik. Siia mäele kujundatud kontsertala on vaatamisväärsus omaette, ka talvisel ajal. Ja muidugi kogus Rakvere kuulsust oma eriliste jõulukuuskedega linna vahvalt kujundatud keskväljakul. Rakvere üllatab oma linna tutvustavate siltidega.
 |
| Linnaõigused 1302, pindala 10,64 km², rahvaarv 14 984 |
26. KUNDA oli minu lapspõlves Tartust sama kauge ja kättesaamatu paik kui praegu Tallinnast Räpina. Muidugi on mälestused uudiste vahendusel tsemendi tolmuga kaetud loodusega hallist linnakesest. Kaasajal on linn õitsele löönud, roheline, täis ajalugu ja kauneid hooneid. Kunda mõis, millest tsemenditehas alguse sai, jääb küll linnast välja, aga tasub külastamist. Vana tsemendi pudelahi, korstnad, väike armas kirik, sadama kõrval rannapromenaad, hüdroelektrijaam jõel jpm. Ühesõnaga linn täis ajalugu. Linna silt vapiga.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 10,1 km², rahvaarv 2865 |
27. KIVIÕLIga alustame ida poolset linnade külastamise tuuri, mille suureks abiliseks on mu tütre ülikooli kursusega tehtud giidiraamat, ilma milleta oleksime kobanud pimeduses. Üle Eestilise kuulsuse on Kiviõli saanud muidugi tuhamägedega. Aga alguse sai see esimese VR aegu kui hakati kaevandama põlevkivi ja rajati vabrik põlevkivi õli saamiseks. Need vanad tehasehooned on täitsa olemas ja aia tagant vaadeldavad. Minu jaoks kõige lahedam üllatus oli Küttejõu asum, mis oli kunagi tehase töölistele rajatud elupaik. Ajale jalgu jäänud pikad töölismajad, kus uksed lääpa vajunud, tubades hüljatud asjade segadus, maja ees õitsemas lilled. Üksikud varemeis, üksikutes käib elu sees. Linna silt viisakalt vapiga.
 |
| Linnaõigused 1946, pindala 11,8 km², rahvaarv 4725 |
28. PÜSSI võtab meid vastu kõrge tuhamäega, mille otsas lehvib Eesti lipp. Linnas on küll umbes 1950-60-ndatel ehitatud majad, aga tegelik ajalugu ulatub kaugele, kui Püssi mõisa saeveski oli siin esimene ettevõte. Ja nõuka ajast mäletame kõik püssiplaati, mis omale päritolu järgi nime sai. Kool ja väga armas ümara torniga kirik jäävad kohe linna külje Lüganuse aleviku alla. Linna sildiks nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 2,1 km², rahvaarv 863 |
29. KOHTLA-JÄRVE on mälusse jäänud joonlaud sirgete majadega palistatud tänavatega. Aga kui läheneda hoopis teise nurga alt, sealt, kus asuvad tehasehooned, näeb esimest õlivabrikut. Siidisuka asum, mida ilma juhatuseta otsida ei oskaks, on omaette vaatamisväärsus. Seal on I Vabariigi aegu ehitatud ägeda arhitektuuriga paarismajad. Asumist üle tee jääb I Vabariigi aegu ehitatud kuid kasutuna seisev ja käest lastud koolimaja. Muidugi on suurejoonelisi nõukaaegseid pompöösseid ehitisi ikka ka. Linna teise serva jäävad Järve mõisa varemed, mille aladele linn on üldse rajatud. Liiklusmärgist linna silti toetab linnaosa kaardiga tahvel.
 |
| Linnaõigused 1946, pindala 39,3 km², rahvaarv 32 577 |
30. JÕHVI on linn, kust olen alustanud koduvalt nii matku, kui viibinud seoses Kaitseliiduga. Siinne kesklinn on vahvalt suurte punaste jõhvikatega kaunistatud. Uhkesse kontsertmajja pole veel jõudnud, aga plaanis on. Selle korra avastuseks oli Jõhvi Mihkli kirik. Linna sisenedes võtab mitu silti vastu.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 7,6 km², rahvaarv 10 130 |
31. SILLAMÄE esmane külastus oli pigem huvist, milline näeb välja kunagine suletud linn, mida ehitasid vangid ja kus oli 4% eestlasi. Kõlab uskumatult, aga kunagi oli siin hoopis suvituspiirkond. See linnaplaan, mida meie näeme, on 1950-ndatel ehitatud ja omamoodi äge. Loomulikult on kõige kuulsam ja kõige enam pildistatud vaade linna keskväljakult merele suunduv Mere puiestee. Nüüd on ka mere äärne promenaad kaunilt välja ehitatud. Sillamäe kunagist eluolu kirjeldab hästi Andrei Hvostovi raamat "Sillamäe passioon". Linna silti pidi kohe otsima ja see on kaugel eemalt leitav.
 |
| Linnaõigused 1957, pindala 12,1 km², rahvaarv 12 230 |
32. NARVA-JÕESUU on kurikuulus suvituspiirkond juba tsaari Venemaa ajast. Kuigi vanast uhkest ajastust on väga vähe säilinud. Minu esmane külastus oli siia SPA-sse. Iga järgnev linna külastus on olnud meeldiv, täis avastusi ja siinne mereõhk on joovastav. Linna silt viisakas vapiga.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 10,2 km², rahvaarv 2664 |
33. NARVA on tõeliselt üllatusi täis linn. Me kõik teame kui piiri äärse ja suure vene elanikonnaga linnana, kus sõja ajal pommitati kõik maatasa. Tegelikkuses sai kannanatada kesklinn ja alles on Krenholmi tehase terve linnaosa ning tõepoolest ilma lapse giidiraamatuta ei teaks tahtagi. Lisaks võimsatele ja suurtele vabrikuhoonete kompleksile kinnisel territooriumil on väga äge punasest tellisest tööliskasarmute piirkond, kust ühest hoovist leiame minu jaoks haruldase, kunagise prügipõletus ahju. Suursugune Kreenholmi haigla võtab ikka üllatusest suu ammuli. Vabriku direktori maja, kõrgematel ametikohtadel töötajate kortermajad, vangimaja ja palju muud. Isegi suur kolakas nõukaaegne vabriku kultuurimaja on äge pilguheit ajalukku. Lisaks on linnas muidugi legendaarne Narva Hermani kindlus, kaitserajatised, jõe promenaad ja armas raekoda, mis meenutab eemalt Tartu raekoda. Linna silte on kohe mitmes valikus ja kena visiitkaart linnale.
 |
| Linnaõigused 1345, pindala 68,7 km², rahvaarv 53 424 |
 |
| Peetri platsil |
34. MUSTVEE on tuntud kui Peipsi äärne vanausulistega linnake, kus on 5 kirikut, millest 1 kuulutab ka luteri usku. Linna voolab sisse Mustvee jõgi, mille järgi linn olevat omale nime saanud soodest ja rabadest tuleva musta värvusega veest. Suvisel ajal on mõnusaks paigaks linna rand Peipsi veerel, mida ehib ka NG kollane aken, sadamakohvik ja jupike jõe äärset promenaadi. Linna silt ikka kenasti vapiga.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 5,7 km², rahvaarv 1175 |
35. KALLASTE on vaikne ja värviliste majakestega Peipsi äärne vanausuliste linnake. Punaseid liivakivi paljandeid vaatama jalutades möödusime vanausuliste kalmistust, mille omanäolised pritsmetega värvitud suured raudristid panid üllatuma. Siin toimub iga aastane suur kala- ja sibulalaat. Linna silt on nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 2,3 km², rahvaarv 685 |
36. TAMMSALU on see linn, millest olen ma mõned korrad ainult läbi sõitnud, sest ümbert saab ka. Ja ausalt on jätnud ainult kortermajade mulje. Asula on tekkinud tänu raudtee ehitusele. Juba mõisate ajal tegeleti siin lubjapõletusega ja lubjapõletus ahje on siiani näha linna servas. Google sõnul olevat viimane asula, mis on Eestis linna staatuse saanud. Linna silt lihtne sinisel taustal ilma vapita.
 |
| Linnaõigused 1996, pindala 6,3 km², rahvaarv 2053 |
37. LIHULAt esmakordselt külastades mäletan, et mulle jäi mulje nagu endisest suurest ja tähtsast paigast. Siin on linnuse varemed, suursugused mõisa hooned, pompöösne nõukaaegne kultuurimaja, uhke luteri kirik ja varemeisse jäänud õigeusu kirik ning peatänavat ääristavad pika ajalooga ägedad majad, milledel ka infotahvlid küljes. Siit veeres läbi kitsarööpmeline raudtee, mida on meenutama jäänud veetorn, jaamahoone ja elegantne käimla. Linna silt on nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 4,2 km², rahvaarv 1175 |
38. KURESSAARE esmased külastused jäid nõuka aega, kui Saaremaale sai loaga. Käisin siin mõnel korral võistlemas. Südalinn on üli armas oma vanaaegsete majadega. Linnus nii seest kui väljast on üks linna olulisemaid sümboleid ja suvine elu keerleb suuresti mere ümbruses. Linna silt on kenasti väärikas nii pika ajalooga linnale.
 |
| Linnaõigused 1563, pindala 15,5 km², rahvaarv 12 698 |
39. OTEPÄÄ meie talvepealinn on igal aastaajal siginat ja saginat täis. Ka siin linnakeses olen juba lapsest saati käinud, sest mu tädi elas Käärikul. Olen mõõtnud siin suusaradasid, jalutanud majade vahel, nautinud vaadet suusahüppetornist ning külastanud pubisid. Ilmselt linna kõige tähtsamad ehitised on suusastaadion, pentagon ja suusahüppetorn. Väga kaunis kirik kõrgub linna veeres mäe otsas. Kuna linna nimi tuleneb karuoti peast, siis on linn vahvaid karumõmme täis. Ilmselt igale eestlasele on tuttav väljend: "enne kui välismaale lähed, käi Nuustakul ära ". Linna ehib NG kollane aken vaatega kirikule.
Linna piirid on väärikalt tähistatud ja vahvaid oti pääga silte leiab siit mitut masti.
 |
| Linnaõigused 1936, pindala 6,2 km², rahvaarv 2074 |
40. ANTSLA on väike ja armas puust linn. Linnakese on kuulsaks teinud tohututes mõõtmetes Hauka laat, mis siin iga aasta augustis toimub. Kuna see on minu Võrumaa maakodule üsna lähedal, siis olen siin palju käinud ja isegi RMK matkateel olles. Linna sildiks nimeline liiklusmärk.
 |
| Linnaõigused 1938, pindala 2,9 km², rahvaarv 1263 |
41. PAIDE meenub mulle esmalt väga huvitava kirikuga, kus kellatorn on ehitatud hoone lõunaküljele. Teisele poole kunagist turuplatis jääb kenakene raekoda. Veel leidub siin linna peal kauneid vanu hooneid nagu näiteks koolimaja ja kunagise ordulinnuse torn jupikese varemetega, kus sees on muuseum. Vähemalt on linna piir väärikalt maha märgitud hiigelsuure kivist monumendiga.
 |
| Linnaõigused 1291, pindala 10,1 km², rahvaarv 7544 |
42. SAUE asub kummaliselt suurte maanteede ja raudtee vahelises nurgas. Esmalt meenub, ja mida olen ka külastanud, kohe Saue mõis. Tänu pealinna lähedusele ja heale ühendusele on väga paljud noored pered siia kolinud.
Sauet ehib lausa 3 linna silt üksteise järge, juhuks kui ühest neist märkamatult mööda sõidad.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 4,4 km², rahvaarv 5831 |
43. PÄRNU on selline huvitav paik, kuhu Tartust minnes on dilemma, kas minna ülevalt või alt poolt Võrtsjärve. Muidugi on kuulus suvepealinna poolest, aga suvel ma sinna väga ei trügi, sest rahvast on murdu ja tüüpilise eestlasena üksinda looduses olla on palju mõnusam. Talve perioodil meelitab linn oma rohkearvuliste SPA-de ja Endla teatriga. Kõige parema tutvuse olen saanud nii orienteerudes kui geopeitust mängides. Kesklinna osa on täis ajaloolisi maju ja ranna poole minnes rohkelt kauneid puitvillasid. Linna piiri tähistab 2 silti: esimene vapiga silt, teine viisakas ja silma jääv postament.
 |
| Linnaõigused 1251, pindala 33,2 km², rahvaarv 38 347 |
44. SINDI on nüüd küll see paik, millega mul pole varemat kokkupuudet olnud ja ainult teadmine, et asub Pärnu külje all ning aeg ajalt ujutab Pärnu jõgi üle ääre. Linn on omale nime saanud mõisniku Carl Zindti järgi ja kujunes kalevivabriku ümber töölisasulana. Vaatamisväärsusteks raudtee jaamahoone, vana koolihoone, raekoda ja kalevivabriku vanad hooned. Linna piiri tähistab nimeline liiklusmärk ja vähe eemalt leiame ka koos valla piiri sildiga Sindi sinise tahvli.
 |
| Linnaõigused 1926, pindala 6 km², rahvaarv 3847 |
45. VALGA on rohkem olnud minu teadmises kui külastamises. Küll on sõbranna esivanemad seal, küll teine sõbranna ise sealt pärit. Linna külastanud rohkem piiri ületuse eesmärgil ja isegi orienteerumas siin käidud. Valga on siis kurikuulus piirilinnana, millest osa on Läti poole peal ja kannab nime Valka. Veel on tuntud suure raudtee sõlmpunktina Eesti, Läti ja Venemaa vahel, mille tulemusena sai Valgast kõige kiiremini kasvav linn 19. saj. Eestis. Vaatamisväärsed on torniga raudtee jaamahoone, armas raekoda, linna raamatukogu ja omapärane ovaalne Jaani kirik. Valgas võtab meid õhtupimeduses vastu mitu silti: nimeline liiklusmärk, vapiga linna tähis ja piiri lähistel kivist monument.
 |
| Linnaõigused 1584, pindala 16,7 km², rahvaarv 11 792 |
46. KEHRAs käin nii tihti, et unustan iga kord sildist klõpsu teha, lõpuks siiski raudteeülesõidul rongi oodates sai pildile püütud. Nimelt on Kehra külje all minu suvekodu. Kehra on väike lookleva Jägala jõe ääres asuv linnake ja see kant oma rippsildadega ongi linnakese kõige kaunim. Alguse saanud Karukse veski juurde rajatud mõisast. Puidust mõisa peahoone arvatavasti ongi linna kõige vanem ehitis. Raudtee ehitusega arenes suvituskohana ja I Vabariigi aegu rajati siia tselluloosivabrik, mis on nõuka ajal suuresti muutnud liinakese pilti. Kuigi suures osas keerleb linna elu vabriku ümber, on siia väga palju pealinnlasi kolinud soodsamate kodu hindade, hea rongi- ja maanteeühenduse tõttu. Vaatamisväärsuseks on raudteejaama hoone, mis on kenasti renoveeritud ning sees asub muuseum, mis tutvutab ka kurikuulsat vabadusvõitluse Kehra lahingut. Elu siin täiega keeb ning kohalikud on tegusad ja toimekad. Linna silt kenasti vapiga ja sobilik väikelinnale.
 |
| Linnaõigused 1993, pindala 3,9 km², rahvaarv 2607 |
47. TALLINN meie riigi pealinn väga tutvustamist ei vaja. Siiski mainin hullupööra sagivas linnas on väga mõnus paik vanalinn. Eriti kui seal jalutades leiad nurgataguseid paiku, salapäraseid hoove, vaikseid tänavaid. Päriselt imeline paik! Muidugi on meri ja sadamad väga olulised ning mereranna promenaadil jalutamine kosutav. Siin on ägedaid rohelisi laike, kus aega veeta nagu näiteks Pirita parkmetsad, Paljassaare, Nõmme-Mustamäe park, Harku mets jpm. Minule on see linn kodu. Linna sildid on Tartu ja Pärnu poolt sisenedes sobivalt moodsad, Narva poolt sisenedes vapiga tahvel ja Vijandi maanteelt leiame nõukaaegse piiritähise.
 |
| Linnaõigused 1248, pindala 159 km², rahvaarv 438 341 |
Meie pool aastat kestnud projekt külastada kõiki Eesti 47 linna ja teha mälestuseks linna piiri tähistavast sildist fotojäädvustus kestis jaanipäevast aastavahetuseni. 1. jaanuari õhtul sai väärikas punkt pandud Valgas käiguga. Oli väga silmaringi avardav, sest püüdsime igas linnas leida midagi meile huvi pakkuvat vaatamisväärsust ja see ka õnnestus.
