Lehed

13 august 2015

Makedoonia 1. Tallinn - Ohrid

Me oleme üks ütlemata tore punt rahvatantsijaid, kes alustasid koos treeningutega mõned aastad tagasi. Kui möödunud suve suursündmuseks oli tantsupidu, siis sellel aastal sai plaani võetud osaleda mõnel välisriigi festivalil. Valikute seast langes otsus Makedoonia pisikese linna Ohridi festivali "Ohrid Waves" kasuks. Panime plaani maha, et kui juba minna, siis tuleb ka vaadata, mida Makedoonial turistile pakkuda on. 


FYROM lipp


Nii me siis ühel augustikuu päeval kogunesime Tallinna lennujaama, et Turkish Airlines'iga lennata esialgu hoopistükis Türgi pealinna Istanbuli Atatürk lennujaama. Kuna Eestist otselendu Makedooniasse ei ole, siis pidasime sobilikumaks läbi Istanbuli lennata.


Meie lennuk Tallinna Lennart Meri lennujaamas 


Meie jätkulend läheb alles rohkem kui 10-ne tunni pärast. Sellisel juhul pakub üks igati korralik lennufirma tasuta öömaja ja transfeeri hotelli ja tagasi. Selleks pidime lennujaamas vastavas letis endid üles andma. Veidi ootamist ja kamandatigi bussi.

Istanbul õhtupimeduses

Meie öömaja - Radisson Blue hotell

Sõit kestis üsnagi pikalt hämarduvas suurlinnas ümber lennujaama. Meie üllatus oli suur, kui peatusime Radisson Blue Conference & Airport 5* hotelli ees. Olime ju valmis olnud kõige hullemaks. Peale tubadesse sisse seadmist olime leppinud kokku fuajees kohtumise, et minna ühiselt kuhugi õhtust sööma. Adminni käest küsimise peale, kust saab süüa, hakkas üks noormees meile teejuhiks ja viis nii öelda käsipidi ühte söögikohta. Meile muidugi pakkus nalja, et nüüd veab ei tea kuhu ullikesi turiste. Õnneks läks kõik kenasti.

Teisel korrusel saime kõhud täis

Loomulikult saime menüüd kohalikus keeles ja loosi läks toit, millel oli ahvatlevam pilt.  Ja siis hakkas nalja saama: meid teenindas oma 6-8 meest ja järsku hakati lauale kandma isutekitajaid, mida me muidugi tellinud ei olnud. Laud oli nendest juba lookas. Arutasime, et kas see on nüüd turistilõks ja esitatakse hiljem kopsakas arve, aga vait me püsisime ja hea maitsta lasime. Lõpuks saabusid me tellitud pearoad. Toit viis keele alla! Arvele otsa vaadates imestasime, et eelroogade eest ei võetud sentigi lisaraha. Uskumatu! Meie peale panustati nii palju ja teenindus oli super. 

Minu praad


Hommikul vara toimetati meid kenasti lennuväljale, et istuda Istanbul-Skopje lennule. Loomulikult mööduvad seltskonnaga, meid oli 16, lennud meeleolukalt ja hoia alt, kui julgesid magada, sest naljakad fotosüüdistused olid kohe tehtud. 

Varahommikune Istanbuli Atatürk lennuväli


Makedoonia ehk siis ametliku nimega FYROM on oma pindalalt pisem kui Eesti ja rahvaarvult veidke rohkem, umb 2 milj. Skopje lennujaam üllatas meid meeldivalt, sest see oli üsnagi värskelt renoveeritud. Väljas võttis meid vastu mõnus leitsak. Sa ei usu, aga õue termomeeter näitas +41*C. Kuigi see ei mõju tapvalt, sest õhuniiskus stabiliseerib selle talutavaks. Lennujaamas saime kätte oma 2 rendi mikrobussi, kuhu me endid ära mahutasime kogu Makedoonia ringreisiks. Põrutasime esmalt Matka kanjoni imetlema. Minul isiklikult oli algul raske siinse lõhnaga harjuda, aga inimene harjub ju kõigega ja tunnikese pärast ei häirinud enam miski. 

Tõestus, et tõesti oli +41*C

Maantee maksu tabloo 


Matka  kanjon on imeline koht! Treska jõge ümbritsevad kahelt poolt hiiglaslikud kaljud. Siin on kohvikuid, kirikuid, kloostreid, matkarajad ja võimalus kanuutada või turistipaadiga sõita koopaid vaatama. Meie just selle viimase kasuks otsustamegi. Paari pisikese mootorpaadi peale suruti meid ära ja ilma igasugu ohutusnõudeid jälgimata läheb sõit mööda Treska jõge lahti. Kahel pool kaljud, siin - seal kasvab puid ja võsa, mis lisavad värvi. Imeline loodus!!!

Lopsakad ja pilku püüdvad lillevanikud
Matka kanjon


Treska jõgi kanjonis



Üllatusena on siin turiste üli vähe. Täpselt nagu Eestis: meie ja siis veel mõned üksikud inimesed.






Meid viidi vaatama Vrelo koobast, mis on täis stalaktiite ja stalagmiite. Stalaktiidid on ülevalt alla rippuvad lubjasoola purikad ja stalagmiidid on põrandalt üles ulatuvad soolapurikad. Nagu ikka on sellised koopad lemmikuks nahkhiirtele ja nende lõhna on siin tugevalt tunda. Soolapurikate maailm on vägev!

Meie lotka

Stalaktiidid ja stalagmiidid



Edasi kulgeme ikka Ohridi poole, ainult esialgu veel vahe sihtpunktiks Mavrovo rahvuspark, kus järveke mägede vahele peitunud. Tee peal üritasime tanklatest õlut nõutada, aga mida pole, seda pole. Siinsetes tanklates ei müüda alkoholi.  Mavrovo järve ääres on üks igavesti vahva vana kirikuvare, mis vastavalt veetasemele, on kas kuival maal, või järvevees. Meie tabame üsnagi kuiva hetke ja saama ikka kirikule tiiru peale teha. Aga enne veel kirikuni jõudmist võtavad meid järve veeres vastu vabakäigu lehmad. No neil on küll siin täielik põrsapõli! 


Mavrovo kirik





Esialgu tundub meile mõistetamatu, et miks keegi ei uju nii kaunis järve vees, aga lähemal vaatlusel selgub, et see on üsnagi mudase põhjaga ja tõesti ei meelita ka meid ujuma. Vähemasti on lehmad õnnelikud.

Mavrovo järv

Samas lähedal tee veeres vaatega järvele leiame lõpuks ometi ühe kohviku, kust saab nõuda kohalikku ja täitsa joodavat Skopsko õlut. Oi kuidas meie näod lähevad särama ja eluvaim tuleb taas sisse! 



Siin samas mäenõlval on talvel suusakeskus

Mmm, külm Skopsko!

Enne Ohridid leiame veel mägede vahelt ainsalt siledalt platsilt väikese lennujaama, kuhu mõned aastad hiljem hakkavad Eestist hooajalised otselennud toimuma. Õhtuks jõuame oma hotelli nimega Prestol, mis on umb. 5 km Ohridist eemal, kuid vaikses kohakeses. Kummaline on siin see, et aadresseid pole ja orienteeruma siia peab teiste suuremate hotellide järgi. Siiski on meie hotellike üllatavalt hubane ja Ohridi järv koos rannaga jääb kohe teisele poole autoteed. Üllatusena kuuleme, et täna saabub ka teine grupp eestlasi siia, naistantsurühm Põltsamaalt. Seega ristime selle eestlaste hotelliks.

Meie hotell Prestol

ja hotelli bassein, mida me kordagi ei väisa, sest järves on parem


Hotelli aknast avaneb kaunis vaade järvele ja alati udu sees olevatele mägedele. Loomulikult tegime järves õhtuse värskendava supluse ja õhtu veetsime ühiselt rõdul päevaseiklusi läbi võttes.


Õhtune Ohridi järv

Meie esimene Makedoonia päev läheb looja




Loe reisi järgmist 2. osa SIIT