Lehed

26 veebruar 2017

Rabivere raba


Äsja veetsin oma sünnipäeva sõpradega matkates suuskadel Rabivere raba peal. Nüüd sai nõuks võetud sõpruskonna talvepäevad seal kandis veeta ja ka matk rabale teha. 


Purre Kõnnujärvele




Alustasime kaunil lumerohkel talvepäeval kohtumispaigana kokku lepitud Kohila mõisa juurest, kus hetkel tegutseb erakool. Saime ka väheke mõisa peahoonesse sisse piiluda. Kahjuks kedagi hingelist me seest ei leidnud, et lähemalt uurida puurida, seepärast olime viisakad ning vaoshoitud. 

Kohila mõisa härrastemaja tagant

Tegime tiiru väljas ümber maja ja jalutasime paberivabriku poole, mis asub üle jõe. Kuna olen Kohila mõisa ümbruses varemalt kolanud, teadsin otsida mälestusena säilinud vahvat kivisse raiutud sovhoosi silti. See lihtsalt näeb nii äge välja! Lisaks on meie pundis üks poiss vist pea kõik Eesti paigad läbi käinud töö tõttu ja oskab iga paiga juurde midagi lisada. Nüüd jagas ka teadmisi, et mõisa päämajas oli kunagi sovhoosi kontor lausa olnud. Vaat siis milline kirju ajalugu majal. Paberivabriku hooned on muidugi aia taga, aga tore neid vaadata ja mõtiskleda. Tagasi teel üle silla mõisa maja poole on sillal tammi tõstmiseks vahvalt efektsed süsteemid. 

Kohila sovhoosi silt

Liikusime edasi Tohisoo poole. Selles suursuguses mõisa härrastemajas asub juba võõrandamisest saati kool ja hetkel toimib kenasti koolituskeskusena. Tänu sellele saime mõisa maja ka seest kaema.  Väga südant soojendav, kui sellisele hoonele on elu sisse puhutud. Sattusime lausa kangastelgedel vaibakudujate ruumi ja all korrusel vaiba näitus-müügile.

Tohisoo mõisa härrastemaja

Tohisoo

Liikusime tasapisi Rabivere poole. Teele jäi veel väga peenete nikerdustega Lohu mõis. Siin kohal tekkis meil segadus telliskivi märgi ees, et kas see kehtib ainult autodele või ka jalakäijaile. Uudishimu sa võitu ja trügisime õuele. Lihtsalt tahtsime imetleda mõisa kompleksi ja katuseveere nikerdusi. Pean mainima, et mina pole selliseid vigureid mujal Eestis näinud. Väga kaunis!

Lohu mõis


Kaunid nikerdused


Lohu mõisa viinaköök

Vaikselt liikusime edasi Rabivere raba poole. Parkisime autod Markisaare külalismaja õuele ja matkasime üle heinamaa, läbi metsa raba suunas. Et miks see rabivere raba nii eriline minu jaoks?! No tegelikult esmalt on see huvitava ajalooga paigake, kus on asunud metsavendade punker ja leitud Eesti vanim muumia. Lisaks koosneb kahest rabast Rabivere ja Kõnnu. Ja mis kõige tähtsam, on laukaid ja mülkaid ning pole matkaradade tõttu üle rahvastatud. Seega võib seal rahu, vaikust ja üksindust nautida...no peaaegu. Sest just mu sünna tripil kohtasime raba peal kohalikku meest, kes käib seal tihti ja oli meid nähes üllatunud, et seal inimesi trehvab.  Igatahes lähenesime sel korral täpselt teiselt poolt raba servast. Ses suhtes etem, et polnud pikalt metsateedel rühkimist ja läbi võsa murdmist. Valisime teekonna google mapsi aero kaardilt ja panime hanereas ajama. Kuna see siiski rohkem raba äär, siis mätlik ja sookailu puhmaid täis. Sihiks oli meil Kõnnujärv võetud. Kusjuures oli esialgu plaanis meil teha räätsa meisterdamise töötuba ja siis nendega rabale. Aga minu eelnevad luureandmed välistasid selle variandi. Lihtsalt liiga mätlik maastik. Järveke on sätendava lume ja jääkaane all peidus. Purde juures tegime tee pausi törtsu muljete vahetamiseks ja ilma nautimiseks. Rääkisin loo muumiast ja Truta nimelisest tüdrukust, kelle turbakaevajad 1936 a leidsid. Ma ei tea küll kuidas teistele tundus, aga minule tegi see lugu selle raba eriti eriliseks. Siin pool me laukaid ei näe, aga suuskadega oli laukalt laukale mõnus liuelda. Ilmselt oleks ka matkauiskudega üsnagi mõnus. 

Kopra rada

Kõnnu järvel

Rabivere raba vaikus ja rahu


Tagasi siblisime sama rada, et ei eksiks teelt. Ja nagu mainitud meeli ülendav õhtu sõprade seltsis leidis aset Markisaare külalismajas. 
Hommikul virgemad käisid juba tiiru rabal jalutamas, et värske õhk kopsudesse manustada. Teel kodu poole sai veel üle vaadatud Lohu jaanilinn ehk Loone linnuse asupaik. Linnuse kaitseks rajatud vallide tõttu tundub selle asukoht olevat lohus. Lastele pakuvad sellised lohud alati lõbu, kes jookseb ümber tiiru ja kes jookseb läbi. Igatahes viib värava taoline sild linnuse aladele. 

Loone linnuse sild-värav

Kultuuri ja matka täis nädalavahetus. Ja minul on endiselt tunne, et Rabivere rabal on mulle veel kauneid vaateid pakkuda.