Lehed

26 august 2018

Aegna

Suvi hakkab jahenemise märke näitama ja taevas tinahalliks tõmbuma. Aeg suvelõpu üritus väikese seltskonnaga teoks teha.
Rohuneeme sadamast tellitud kiirkaatri sõit saarele on kõigile elevust tekitav. Lootsik loobib meid vallatult lainete vahel. Meiega kaasas on giid, kes meile saart ja siinselt loodust tutvustab, sestap ka rohkem looduspildid. 

Rohuneeme sadam


Aga matkamiseks on selline ilm täitsa mõnus: ei ole liialt palav ja ei ole liialt külm. Ainult mere ääres tuuline. Jah muidugi sinise taevaga tulevad kaunimad pildid, aga see on ju Eesti, siin on enamik ajast hall.



Minu siiani ainuke kokkupuude selle saarega jäi aastaid tagasi väga põgusaks. Linnahalli kailt saime laevaga küll saarele, aga maha minnes anti aega kõigest hetk. "Kõik kes tahavad samal päeval mandrile tagasi, siis 20min. pärast väljub laev, sest õhtul on torm tulemas." Kuna me ööbimiseks ega tormiks valmis polnud, siis saingi oma jala küll saarele tõsta ja mõned meetridki astuda, aga sellega asi piirdus.


Aegna on üks omaette huvitav koht. Esmalt on siin väga kaunis loodus ja lausa loodusmonumente täis. Teiseks on see saareke Tallinna linnale kuuluv, aga nagu äsja nõukogude võim siit välja astunud. Aeg oleks nagu siin seisma jäänud.

Kaitse all olev sammal harilik valvik

Saare kivine rannajoon


Meri on uhtnud männijuured paljaks
Selleks, et loodust natukenegi säästa turistihordidest ja õrna pinnase kahjustamisest, on kividest rada maha laotud.



Islandi käokõrv



Saare kalmistu


Nagu ikka Põhja-Eestis on ka Aegnal oma kivikülv. Suuri rahne siia juba jagub ning mitmel oma lugugi. Tulekivi, millel laevadele merel märguande tuld põletatud. Nurgaaugukivi, milles tükk ära murtud ehituse tarbeks. Kultusekivi, millel peal inimese tehtud lohk ohverdusteks.

Kivi-imar rahnu pragudes

Kultusekivi

Ei saa siingi üle ega ümber kivikülvist 

Vaade Kräsuli saarele


Roosa merikann
Aegna on jäänud nii tsaariajastul Peeter Suure merekindluse kui nõukogude armee alasse ning seetõttu on siin hulgaliselt erinevaid militaarobjekte. Ei saa öelda, et kõik need koledad oleksid. Vana kasarmu on üsnagi kauni kujundusega ja uhkeldab lausa ümarakuplilise torniga. Kahju, et see hoone pole omale hilisemat rakendust enam leidnud ning nüüd lihtsalt maasse vajub.

Patarein nr 1
2009 leiti Aegnalt viikingiaegne kivilabürint. Koosneb see 960st kivist, 11 ringist ja selle läbimiseks tuleb kõndida umb 270m Labürinti on läbi aegade peetud rituaalide ja maagilisuse paigaks. See tuleb läbida üksinda, kiirustamata, päikesetõusu või -loojangu ajal.

Viikingiaegne kivilabürint
Tore oli siit eest leida vana väändunud rannamänd honga. Nõval leidub hongasid metsas jalutades hulgaliselt. On ikka jändrikud ja nende vanust loetakse ka ikka sadades aastates.

Iidne honga

Vana kasarmu
Tänapäeva mured - kaasas olnud telefoni aku saab kohe tühjaks ja ei ühtegi pilti rohkem. Jalutada oli seal küll ja veel. Kalavälja teel lippas rõõmsalt üle mu tee must nugis. Hiljem sadamas kai kivide vahel siblis teinegi julge nugis.

Siin ehitasid lapsed kunagi liivalosse
Vahel tuleb suletud militaaralasid tänadagi, sest tihti on nendel aladel palju haruldusi kasvamas. Saare elanike ajaloo mõttes muidugi ei ole need ajad tänuväärsed olnud.

Sain vägagi mõnusa looduselamuse Aegnalt. Ja ausalt kisub sinna tagasi ja hoopis tükis telkima, et saaks vaikselt salamahti minna labürindi ringi kõndima ja oma väge leidma.